Estonia, 12 points!

Tere kallid!

Olen ikka oma blogimisega t2iega ajast maha j22nud... Nitmilukis juhtus nii palju asju ja sigines nii palju vaenlasi, oleksime 22repealt t88st ilma j22nud, sai nutetud ja naerdud, sai tydrukud tagasi Vietnami kupatatud, sai taas liigselt alkoholi tarbitud (kuritarvitatud v6ib 8elda), sai riietega v66ras basseinis ujutud, sai lahkutud ja nyydseks on mu lemmik t88koht ununenud... Jah, viimane t88pe2v oli 09.10.2010 ehk enam kui kuu aega tagasi.
Paljud teist juba teavad ja ka ma ise olen Nicki maininud, kuid just Nick osutus lahkumise p6hjuseks. Nimelt oli tal taas aeg minna merele m2ngima Sea Patroli nimelisse seriaali, kus ta s6idutas helimehi. Kogu v2rk toimus Mission Beachil, Queenslandis, kuhu peale meie 20 p2evast lahusolekut ja esimest tyli ka mina suundusin.
Kes veel ei tea, siis Nick on 41 aastane paadijuht, kes on maailma k6ige armsam ja soojem inimene ja kes mingil t2iesti arusaamatul p6hjusel on otsustanud mind armastama hakata. Vot... Ja tema 6nneks olin ka mina piisavalt rumal v6i tark, et teda kui partnerit hinnata ning just t2na t2itus meie suhte viies kuu.
Igatahes pakkisin oma 7 asja ja otsustasin, et nyyd on aeg koos elama hakata. Hirmus oli. Teate ju kyll, kuidas ma v66ras seltskonnas k2itun. Olen voorus ja tagasihoidlikkus ise. Yht2kki olin silmitsi kolimisega majja, mis kubises v66rastest inimestest, olen t88tu, olen v66ras linnas ja mu kallid s6brad on m88da maailma laiali puistatud.
Algselt lootsin t88d leida, kuid k6ik olemasolevad t88kohad algasid 6htul kella 5-6st, kui Nick koju tuli, seega j2igi t88le minemata. P2evad algasid hommikuti kell 5 Nicki t88le saatmisega ja l6ppesid yldiselt kell 10 6htul. Tean, igav olen:P
6nneks vaid 11 p2eva hiljem saabus minu synnip2evakingitus - Martha. Kallis, tegid mind oma saabumisega v2ga 6nnelikuks. Ja kuigi mu synna oli ysna igav ja tagasihoidlik, siis korraldasid poisid n2dalavahetusel suure grillipeo, mis oli osalt mulle pyhendatud:) Marthaga tipsutasime Vietnami viinakest ja s6ime korraliku peos88gi. J2rgmisel p2eval saabus aga ulakas Martina. Miks ulakas? Njah, mina sellest r22kima ei hakka, sygage kukalt nyyd:P Plikade saabumise garanteerisin Martinale pileti kinkimisega tema juubeliks. Muidu nad oleksid mind sinna yksikusse kohta m2danema j2tnud! Nii palju siis suurest 6elikust armastusest, hehee..
Igatahes tydrukute saabumine oli v2ga teretulnud minu igavas maailmas, kus ainsaks meelelahutuseks oli 40 minuti kaugusel asuv toidukaupade keskus. Pliksidega vaatasime virnade viisi dvd-sid, lebotasime bassus, k2isime paaril peol. Kahjuks aeg lendas kiiresti ning 06.11.2010 oli taas aeg head aega 8elda.
Rikun Martina blogi natukene ja reedan, et nemad suundusid edasi Cardwelli banaanifarmi ja elavad 10 mehepidaja elu:P
Minu ja Nicki tee viis aga ca 550 km p6hja - Cooktowni. Tegime ka vahepeatuse Cairinsis. 88bisime Mission Beachil kalliks saanud paadimeeste Birdy ja Andy juures. Meie suhtes toimus ka v2ike p88rdepunkt, nimelt tutvustati mind Nicki isale Ronaldile (Ron). J2rgmine p2ev oli mul au kohtuda Nicki venna Matthewga (Matt) ja vennanaise Piaga. Need kaks ootasid Cairinsi lennujaamas 3 tundi oma pagasit, kuna FBI otsis k6ik kotid yksipulki l2bi, kuid reisijatele ei mainitud midagi. Seega selleks ajaks kui nad meieni j6udisd olid nad v2sinud, tusased ja k6ige v2hem tahtsid nad kohtuda miski Nicki uue pruudiga... Ruttan aga ajas ette ja ytlen, et nad on v2ga armsad ja toredad.
08.11.2010 v6tsime ette tee Cooktowni, mis minul ja Nickil v6ttis aega 8.5 tundi. P6hjuseks oli yks kaubik, mis oli Nicki asju t2is laaditud ja mille tippkiirus oli 80 km/h. Kuna tee on v2ga m2gine ja vaja oli neljaveolist autot, siis miinimumkiirus oli miski 20 km/h ja keskmiseks ma usun tuli ehk 40 km/h?!? 6nneks oli vaade meeliylendav. Tegemist on imeilusa maastikuga, ilmselt yhe ilusaima p2ikeseloojanguga ja... noh, ka pisikese adrenaliinisystiga. Nimelt hetkel, kui me suutsime saavutada tippkiiruse, siis keset pimedat teed oli yht2kki yks must lehm keset teed, keda ma m2rkasin vast 10 meetri kauguselt. Yhes6naga oleksime peaaegu surma saanud, kuid Nicki reageerimiskiirus oli v2ga hea. Istusime kyll 10 minutit autos hiljem ja v2risesime, kuid muidu OK. L6puks j6udsime ka Cooktowni.
Maja on imelile. See on justkui muinasjutust p2rit oma kaardakente ja ustega. Nick kinkis mulle synnaks ka v6rkkiige, mis majale kui rusikas silmaauku sobis. k6igi r66muks saabus veel ka Andy (meie s6ber paadimees Mission Beachilt) koos miski packeriga. Igatahes oli seltskond kirju: Ron, Matt, Pia, Nick, mina, Andy, Emily (packer), Midget (koer) ja Adrian (hullem kui koer - parasiit).
Kahjuks Andy lasi j2rgmine p2ev varvast, kuid 6nneks tuli paar p2eva hiljem Schmidty (teine s6ber ja paadimees Missionilt). K2isime Trevethan Fallsil ujumas, laup2eva turul, baaris peol, p2ris oksjonil, kus oli igast pahna, kuid pahna seas ka yksikud vahvaid leide (n2iteks igivana Scrabble). Enamus asju myydi maha 1-5 $. Tasuta sai hot doge. V2ga fun oli ja ainuke varjutav faktor oli kuumus.
Paar p2eva hiljem naases ka Andy. K2isime kalal (yyrisime miski klaasp6hjaga paadi), kuid kahjuks ei 6nnestunud meil kala saada. n2gime neid vaid nagu akvaariumis paadi p6hja all omi asju ajamas). Nick otsustas 6htus88giks siiski kalakarrit teha ja suundusime kalapoodi, et natukene makrellifileed osta. Pood oli aga kai 22res ja j2ime kalamehi vaatama. tegin ettepaneku ka 6nged vette visata, kuna meie varustus oli endiselt autos. Ja oh imet, ma pyydsin oma elu esimese kala. Ma ei m2leta mis selle nimi oli, aga kalastamisest sa yht2kki igap2evane tegevus. Praeguseks olen veel ka 2 barracuudat pyydnud.
K2isime ka bowlingu klubis, kuid see on teist sorti bowling. M2ngimas on 2 v6istkonda, millel on m6lemas 4 liiget. Need neli liiget jagunevad omakorda kaheks. Sul on paarilisega kahepeale 4 kuuli. Lisaks on olemas v2ikene kollane pall nimega Cracker Jack. Pall lennutatakse yle v2ljaku maha ja sa pead oma 2 kuuli sellele v6imalikult l2hedale lennutama. Mina ja Matt kuulusime yhte tiimi, Nick ja Pia teise. Mina ja Matt kaotasime. Auhinnaks oli vist tasuta jook baarist. Igatahes oli vahva m2ng ja saime tuttavaks veel 4 pallijaga.
Neljap2eval olime sunnitud Mattile ja Piale head teed soovima. J2ime viiekesti> mina, Nick, Ron, Midget ja Adrian.
Reedel k2isime Nickiga kohalikus baaris live mussi kuulamas (Black Image) - v2ga kihvt oli. Eile k2isime taas marketil ja... rodeol. See oli kuradima vinge. Kuna linnakene on aga v2ga v2ikene, siis k6ikjal kohtume samade inimestega...
Ahjaa, minu kullakallis Elen on ka mulle l2hemale kolinud. Nimelt tuli ta Katherinest 2ra ja hetkel paikneb Cairinsis. Igatsen sind pisikene! Loodan sind peagi n2ha!
Njah... Yhes6naga minu elu peale tydrukutest lahkumist ei ole v2ga p6nev. Elan linnas, mille populatsioon on 2500 inimest. J22me vist siia kauemaks. Tegemist on v2ga armsa kohaga.
Muskad, v6tke seda blogi kui isiklikku kirja igale yhele, sest ma lihtsalt ei jaksa k6igile kribada ja samas nagu polegi ju millestki kirjutada...
Hoian teid oma igava pereeluga edaspidigi kursis...
PS! Cooktownis puudub Skype, internett on 8$ tunnis ja sigaaeglane, seega 2rge arvake, et ma teid ei armasta ja igatse, lihtsalt meie m6istes eluks oluline asi nagu nett on siin natukene roostes:S

Igatsen, armastan teid....

Teie Kris

PS!PS! Piltide laadimine v6tab liiga palju aega, seega peate facebooki uuendatud valikuga leppima...

musiiiiiiiiiiiiiiii

Tagasi Austraalias! - puhkus Mission Beachil

Ei hakkagi enam vabandusi leidma, et miks pole blogi t2iendanud:) Nett on kallis, aeglane ning alati muid kiireid asju vaja ajada:P
Niisiis, maandusime taaskord Darwinis, kui Vietnamist tagasi tulime. Martha liikus sealt edasi Queenslandi juba j2rgmisel p2eval, mina j2in aga yhe s6braga Darwinisse aega nautima:) Olete vast selle s6bra olemasolust k6ik juba aru saanud.. tegu yhe toreda noore (22 aastase:P) ozi noormehega, kellega mulle aega meeldib veeta:P Mitch elab hekel Katherineis, seega on tegu pikavahemaa asjaga... suuri plaane ei tee, vaatab kuhu see asi viib:) J6uluks tuleb ta igatahes meile Cairnsisse kylla:)
Meiega reisimisest loobunud Krissukese meha on paadimees ning tema too t6ttu viibisid Krissu ja Nick Queenslandis, Mission beachil.. polnud seda meie kolmandat reisij6mmi ammu n2inud ning nii otsustasime me talle kylla s6ita. Tegelt oli tegu ka temapoolse sooviga, mis v2ljedus selles, et kallis Krissu kinkis mulle 25ndaks synnip2evaks lennupileti Darwinist Cairnsisse:) seega, isegi kui ma yldse ei tahtnud teda n2ha, siis polnud enam valikut:P Ja nuh, Marthal ei j22nud ka muud yle kui mulle j2rgneda:) Nick, Krissu ja muud paadimehed elasid k6ik Mission Beachil yhes ilusas suures majas ning tootasi austraalia seriaalile nimega Sea Patrol. Meile oli seal valmis seatud eraldi toake ning yleyldse oli tegu yhe laheda majakesega, kus k6ik eluks vajalik olemas:) Enamus p2evad veetsime niisama basseini 22res sulistades ja p2ikest v6ttes... ilmad olid suurep2rased!
Meie 6nneks saime taaskord t6estust sellele, et t88 leidmiseks ei tule muud teha kui peol k2ia ning inimestega suhelda:) Esmesel n2dalavahetusel toimus meie majas paadimeeste poolt korraldatud grillpidu, kuhu olid kokku kutsutud k6ik filmitiimi liikmed.. s88di, joodi ning aeti niisma pada.. ning yks hetk teatas yks armas neiu, et tal suur mure, kuna tema tiimist lahkus pesut2di ning tal oleks h2dasti kedagi kaheks n2dalaks t88le vaja... seal me siis istusime, n2od naerul ning uus tookoht taas taskus:)
Too seisnes peamiselt filmi peategelaste, merepatrulli liikmete, vormide pesemises peale p2evaseid filmiv6tteid... yhes6naga mega lebo t88... terve p2ev vaba, siis 5-6st toole, paned pesu masinasse ja passid:) Tavaliselt vahtisime me filme v6i lugesime raamatut.. t88d jagus 3-4ks tunniks ning sai v2hemalt lihtsa vaevaga s88gi ja 6lleraha v2lja teenitud:) M6nel 6htul l2ksme otse t88lt peole teiste kaaskolleegidega napsutama:) Yleyldse oli lahe n2ha filmitegemise ning kstyymimeeskonna t88d... kuidas k6ik reaalselt toimib... n2iteks oli tihti vaja j2rgmiseks p2evaks kellegi riided v2ga koledaks teha... selleks olid kindlad v6tted ja vahendid... v6eti n2iteks tuttuued ketsid k2tte ja hakati neid m22rima... 30 mintsa hiljem oli tulemuseks vanad ja koledad jalavarjud, mis oleks nagu oma aja 2ra elanud:) Veel yks lahe, kuid julm t2helepanek, mille avastasime:P Yhel meessoost meeskonna liikmel/n2itlejal on vist liialt v2ike:) aga karakter, keda ta filmis kehastab, vajab suuremat varustust... niisiis oli tema ujumispykste sisse topitud vatt, et meheuhkus ikka suurem ja uhkem v2lja paistaks:) Meil oli koha kahju tollest tegelasest... kujutate ette kui talle seda teatati.. et kuule mees, sa oled ideaalne selle rolli jaoks, kuid paraku on sul yks puudus, sul on liialt v2ike nii t2ku tegelase kehastamiseks... vaene ego, mis selle l88gi pidi vastu v6tma:P
Yhes6naga oli v2ga lahe 2 n2dalane puhkus Mission Beachil.. armas v2ike kohake ning kuumad suveilmad, lahe seltskond ning muidugi, meie armas Krissu... mida muud vaja:)
T2nu tehtud tutvustele leidsime endale ka j2rgmise t88koha, kohe p2rast seda kui Sea Patrol oma v6tted Missionil l6petas.. aaa jaaa, viimasel kahel p2eval t88tasime 9 h p2evas... aitasime kostyymimeeskonnal k6ik kokku pakkida... ka see oli lahe kogemus... k6ik tuleb t2pselt pakkida ning sildistada, et k6ik 6igesse kohta j6uaks ning iga episoodi r6ivad ja detailid ikka olemas oleks... mega lahe kogemus oli igatahes!!!
Meie j2rgmisest/praegusest tookahast ning elust olust juba j2rgmises sissekandes... see on t2iesti erinev sellest, mis elu me Missionil elasime:):P

Kolme n2dalane puhkus Vietnamis:)

Nyydseks juba kuukene meie Vietnamireisist m88das, seega ei oskagi kuskilt kohe alustada... aga eks vast siis ikka algusest:P
Darwinist v6tsime lennu Saigoni.. Olime seal juba oma esimese Aasia reisi jooksul peatunud, seega ootasid meid seal juba m6ned s6brad ees... Paraku mulle Saigon nii kustumatut muljet j2tnud ei ole ning seekordse reisi eesm2rgiks oli v6imalikult palju Vietnamit n2ha... Seega otsustasin ma j2rgmise p2eva varahommikul yksi bussiga Mui Ne beachile minna, Martha j2i paariks p2evaks kauem Saigoni:) Bussis6it kulges p6nevalt nagu Vietnamis ikka... pidev tuututamine ning ootamatu pidurikasutus:) S6it kestis 5 tundi ning kuna bussiaktnast kohalike eluolu piiluda tundus palju huvitavam kui niisama p66nata olin ma kogu tee yleval.. Need Vietnamlased on ikka yhed lahedad sellid... prioriteedid on ikka korralikult paigas... Enamus majapidamistel puudus elekter, seega kui pimedus saabus istuti kyynlavalgel ning aga muidugi oli igas majas elutoas (mis asub alati esimesel korrusel suure lahtise uksega t2nava poole, seega k6ik kes mooda k2ivad n2evad mis p6nevat seal toimub) roller v6i koguni mitu ning igas kylas oli peale igat 50 majapidamist suur interneti punkt... muud need va vietnamlased vast 6nneks ei vajagi, hea internet ja roller (ok, nuudleid ka:P)
Mul oli Mui Nel yksi p2ris hea:) nagu hiljem kuulsin, siis ka martha nautis aega ilma suur 6eta:) Tegelesin 2 p2eva meile k6ige parema budget hotelli leidmisega ning ylej22nud aja s6in ja olin massaasis:) puhkus mis sugune! Hotelli, mille meile valisin oli yks odavamaid mida Vietnamis kasutasime ning asus otse rannas, kymme sammu:) Tundes mind v6ite juba arvatam, et isegi kui mu v2ike 6de, teine peoloom mu k6rval, mind seekord ei saatnud, ei takistanud miski mind siiski kohaliku ooeluga tutvumast:) Mui Nel on yks lahe pubi nimega Joes bar, v2ga m6nus koht... live music and great food! Sain seal tuttavaks v2ga laheda kolmikuga, noor armunute paar ja meespoole esindaja ema, kes seiklesid kolmekesi mooda aasiat.. j6ime veini ja tantsisime. Veel oli seal yks hispaanlaste seltskond, kellega v2ike salsa sai maha tantsitud.. 6htu l6pus l2ks lahti avatud mikri yritus ning siis said s6na hispaanjast p2rit t6eline latin guy ja lahedah22lne iiripoiss... oli t6esti yks lahe 6htu, mis t6estab veelkord et yks on ka piisav seltskond et peole minna:)
J2rgmisel p2eval sai selgeks kui palju ma ikka seda v2ikest oekest armastan... Kui ma bussiga Saigonist tulin, siis j6udis buss Mui Nele umbes 12.30! Niisiis ma l2ksin Mui ne peat2navale (samma kohta kus mu buss peatus) j2rgmisel hommikul ja et kindel olla et ma oma 6ekese saabumist maha ei maga, olin seal juba kell 12, mina ja mu suur peavalu... ning nii me siis seisime seal, umbes kella 2ni kuni l6puks Martha saabus.. enne seda olin ma aga juba Mitchi ja enda Martha kadumisega hulluks ajanud... ma hyppasin igasse bussi, mis sellel peat2naval too l6una peatus ning karjusin oma 6ekese nime, kuid jah, ei miskit... Aga l6puks siiski, peale 2 tundi paanitsemist, saabus Martha unise n2oga, ega saanud miskit aru, miks ma nii 6nnelik teda n2hes olin:) Yhes6naga oli ta lihtsalt miski muu bussiga tulnud, kallimaga 6nneks, seega mulle j2i v2hemalt rahulolu, et ma s22stsin kaks dollarit v6rreldes temaga:P
Mis me siis Marthaga head seal Mui Nel koos peale hakkasime? Nu mis muud kui ikka pidu (meil emme ja issi nata pahased, et vaid pidudest kirjutame, kuid tavaliselt k6ige lahedamad asjad juhtuvad seal:), sry emps ja paps)! Mui Ne on armas v2ike ranna22rne linnake, kus palju armsaid hotelle, resorte ja muid versioone majutuse nimetamiseks:p Seal on palju veesportimise v6imalusi ning m6ni lahe 6htusisustamise koht kui v2ike napsutuju peale tikub:) Me otsustasime ikka k6iki l2bi k2ia:) Jube lahe 6htu oli, ainult meie kahekesi ning uskumatu kui palju nalja v6ib ikka veel saad koos inimesega kellega sa veedad 24\7 ninapidi naguinii... Lasime mooda pubisid rollertaksodega ringi... lahe tunne kui sul isiklik taksojuht iga pubi juures ootab et sind j2rgmisse vedada... nii meil siis oli kaks kohalikku poissi\meest , kes meid terve oo s6idutasid ning meie lolle nalju ja kisa talusid:) Tuli v2lja, et ega me nii k6vad mutid polegi, peale kolme koha kylastamist tekkis meil raskusi yksteisest arusaamisega ning otsustasime 6htu tehtuks lugeda... enne aga, v2ike suplus... alasti koos oma 6ekesega, kui romantilised me ikka oleme:) Aga lahe oli! Aga nagu issi meilt palus, siis tuleb blogisse ka tuuridest kirjutada... nii me siis l2ksime j2rgmine hommik kell 8 nn tuurile... kylastasime kohalikke kylasid, k6ige kuulsam fishing village seal areas ning nn k6rbe (white sand dunes) ja veel muud ilusat:P Peab tunnistama, et isegi suure pohmakaga oli tegu yhe laheda p2evaga:)
J2rgmisel p2eval suundusime sisemaale, m2gedesse... Issi ei lubanud nii palju enam pidudest kirjutada, seega mainin vaid kiirelt, et tolle tuurip2eva l6petasime me ka siiski pubidates ning hommikul alasti ujudes, seega suht miski pool tundi enne bussi, mis meid Dalati viis... sellest k6iges j2reldades, m2ed ja pohmakas, v6ite ette kujutada kui palju meilt selle bussis6idu edukas l6petamine veava n6udis:P Magasime enamus aja, kuid t2nu kurvidele m2en6lval hullu bussijuhiga oli see rohkem nokkimine (teate kyll kui keegi kogemata magama j22b ja oma pead vaikselt langetama asub ning ehmatusega iga minuti tagant yles v6patab)... aga iga kord kui kurv meid 2ratas tuli peale minutilist kurjustamist t6deda, et ikka sitaks (martha ytles et v6ib nii oelda kyll:p) ilus s6it oleks see olnud, ilma pohmakata;) Dalat on yks v2ga ilus m2gilinnake. Sealt on p2rit ka parim kohali vein, mida meile ikka toidu k6rvale mekkida meeldis:P Esimene p2ev l2ks paraku taastumise nahka, kuid teisel p2eval k6ndisime k6ik vaatamisv22rsused l2bi ning tegime cabelcari tripi.. m6nus rahulik olemine, nautides kahalike toimetamist:)
Peale kahte p2eva Dalatis viis meie tee yhte lahedaimasse linna (minu arvamuse kohaselt) nimega Nha Trang (Beach). See bussis6it Dalati ja Nha Trangi vahel kujunes p2ris p6nevaks... kui buss meid hotelli juurest peale v6ttis n2gin ma kolme tuttavat n2gu (face k6laks siinkohal palju paremini, kuid ma yritan parima anda et mitte ingliskeelseid s6nu kasutada, et k6iki ikka aru saaks:p), need samad hispaanlased, keda ma eespool juba Mui Ne avatud mikri 6htud kirjeldades mainisin, seisid bussi ootel, suud naerul.. Ja nii me siis l2ksime, sleeping bussiga, viiekesi l2bi m2gekylade taas ranniku poole:) Algus oli vaikne ning eriliste emotsioonirikaste syndmusteta, kuid kui seisime silmitsi tee parandusega ning buss peaaegu kyllili tahtis kukkuda, tekkis v2ike 2revus sisse:p tegelt oli p2ris hirmus, sest me marthaga magasime nari teisel korrusel ning nuh igasugustest turvalisuse n6uetest ei tasunud tolle bussi puhul r22kidagi... yhes6naga, oli hirm p2ris naha vahel, hoidsime korra isegi k2tudest kinni ja puha:) Ja umbes miski 10 km peale korraliku rappumist mooda jubedaimat nn teed (tegelt ei v22ri see maantee v6i isegi k6nnitee nime) j2i buss seisma kuskil, sry, et inglsiskeeles nyyd, kuid in the middle of nowhere... L2ksime k6ik bussist v2lja ning selgus, et yks rehv oli otsad andnud... Nii me siis olime kohas, kus kohalikud ei olnud iial turisti n2inud, mitte rohkem kui bussiaknast, ning meil tuli kuidagi oma aeg sisustada... saime kohe minu vanade semudega sina peale ning leidsime yhise keele... tuleb leida kohalik pubi ning 6lut juua:) nii me ka tegime... Peale tunnikest ootamist olime juba l6busamad ja jutukamad ning meie kaaskannataja, va h6bek6ri Indigo, v6ttis kitarri v2lja ja hakkas musitseerima... Enam polnud haisugi Vietnamist... tundus et olime saabunud ladina ameerikasse ning bailabaila tunne v6ttis v6imust... tegime v2iksed salsad oma narivoodites ning ryypasime 6ltsi:P
Keset ood ning korralikus paduvihmas, 2 h hilinemisega, saabusime Nha Trangi... Buss peatus miski hotelli ees ning nagu meile laiskvorstidele kombeks, selle me ka v6tsime;) valik osutus suurep2raseks... oo maksis 5 dollarit per face... suur kahene tuba, kuuendal korrusel ning mega suure r6duga, kust avanes vaade kogu linnale ja rannale ja m2gedele... imeline!!!
Nha Trangis veetsime kokku 6 p2eva (ehk 5 ood) ning iga6htune trajektor oli suhteliselt sama... kohalik suurim backpackers place, beach club (nimega sailing club) ning Why not bar... p2eval tegelesime magamise ja soomisega:P krt, kus 6gisime seal ikka... mega head toidud ja nuh, nagu k6ik juba teavad siis r2medalt odav... Primateks olid siiski hommikused, peale pidused, putkast ostetud hotdagid v6i nuudlisupp, mida taksojuhtide kogunemispaigas keset varavalget mekkisime (lausa kahel korral)..
Suurim m2lestus, mis Nha Trangiga seostub on minu 25 synnip2ev... Minu Katherineist avastatud s6brad Caroline ja Patric tulid ka lausa selleks puhuks Nha Trangi:) Nii me siis l2ksime 10nda 6htul k6ik koos pralletama... Sydaool viibisime yhe laheda kohaliku t2dikese pubis, kus yritati mulle eesti keeles synnip2eva laulu veerida ning kui see tehtud, otsiti youtubeist maarja liis ilusa lauldud palju 6nne sulle v2lja ning lasti sed akolm korda:P P2rast j2lle sama trajektor nagu alati... Hommikuks, minu synnip2eva t2histamiseks, olid Marthal suured plaanid... paraku ei v6tnud ta nende teostamist eelneval 6htul piisavalt arvesse... ning nii ta siis seal suri... viis mu v2lja sooma, tellis shampust ja puha, kuid ise n2ost kaame:P Hiljem l2ks paremaks... ning siis sain k2tte oma parima synnakingi... tattooooooo:) nyyd on neid siis juba kaks! Synnip2eva oma t2histab mu t2htkuju ning asub mu paremal k2el keaketi juures:P mega ilus!!! Martha ronis minuga tegemise ajaks ikka kabiini kaasa, nagu meil kombeks... ja sealt ta siis leidis oma unistuste tattoo... nii siis tuli meil j2rgmine p2ev taas tattoosalongi kylastada ning martha keha m2kerdada lasta... yhe suure armsa naerusuilise rohelise konnakesega tema paremal jalal:) seal kus king l6ppeb:P Yhes6naga oli Nha Trangis veedetud aeg meeldej22vaim seekordsest Vietnami tripist.. mainimata j2i veel k2ik l6bustusparki, mis asub ranna vastas paikneval saarel (kuhu tuli s6ita taas cabelcariga) ning mega lahe beachparty livemuusikaga Sailing clubis:)
Nha Trangilt edasi oli meil plaan peatuda m6neks ajaks paigas nimega Hoi An... sinna me igatahes j6udsime, kas seda aga peatumiseks nimetada saab, vast mitte! Astusime peale 18 h bussis6itu (kus esines meil ka yks avarii... miskit t6sist ei juhtunud) Hoi Anis maha, registreerisime end hostelisse sisse ning jalutasime linnas 2h ringi... ja langetasime otsuse, et see on piisav meie jaoks... vot see kalahaisust vallutatud ning talumatult pealetykkiva kauplemiskultuuriga (uskuge mind, aasias kaubeldakse palju, kuid see oli liig) linnake ei ole meie jaoks!!! Nii me siis hyppasime esimesse ettejuhtuvasse turismiibyroosse ning bookisime bussi et sellest kohast edasi liikuda... l6pppeatuseks oli meil Hanoi... Martha j2ttis mu taas yksi ning lahkus peale 2 ood Hanois, et minna taas kylla oma s6brale saigoni, kust nagunii meie lend tagasi Darwinisse l2ks... Hanoi on lahe, parem kui Saigon, v2hemalt minu jaoks... Mis me seal siis tegime... s6ime, jalutasime, shoppasime, s6ime, jalutasime, j6ime, s6ime jne... Tutvusime h2sti paljude lahedate inimestega, kes meid k6ik endale kylla ootavad... see on parim reisimise juures... kui juba natukene aega kotis elanud ei peagi enam nii palju majutuse eest maksma, sest s6brad ootavad ees juba peaaegu igal pool kuhu su tee viib:)
See siis oligi meie lyhikokkuv6te pisikesest l66gastumisest tootamise vahelt... sest ausalt, Austraalias tasub vaid teenida, kuid siin mitte raisata:P Nyyd me taas korralikul toolainel ning ootame taas oma j2rgnevat puhkust... sellest k6igest kohe kohe, kuid mitte praegu:P

Lahkumine Katherineist... nyydseks juba Vietnamis:)

Ohh, oli see vast p2ev... Eelviimasel 6htul Nitmiluki sai v2ike pidu kallite kaat88tajatega maha peetud... Kuigi meie lahkumispidu oli kodune, kuid v2ga lahe ning k6ik kalliks saanud inimesed tulid l2bi ning ytlesid headaega, tundus j2rgmine hommik, et otsus v2ike v6tukas maha pidada ei olnud siiski k6ige parem. Nuh, v2hemalt asjad oleks v6inud eelmine p2ev kokku pakkida ja toa 2ra koristada, oleks ka tykkmaad kergem hommik ees oodanud... Aga ei, meie t6usime tohutu peavaluga ning meie ymber valitses suur segadus... ainus mis tundus aitavat oli kylm 6lu:) ja seda me ka muidugi tegime... pakkisime oma kompsud kokku koristasime oma 4 kuuga kalliks saanud metallpesa ning seda k6ike 6lle ning Krissu saatel l2mmatavas kuumuses. 6nneks olime siiski piisavalt edukad ning k6ik sai 6igeaegselt pakitud ja korisstatud. Siis l2ksime visitor centerisse homikut s88ma ning k6igiga hyvasti j2tma.. Kuna olime pakkimise k2igus juba nata svipsi j22nud siis tekkis suurep2rane idee shampuse saatel balconyl Nitmilukiga hyvasti j2tta ning seda me muidugi ka tegime:P 2 pudelit shampat keset p2ist p2eva:) Aga see k6ik oli seda v22rt:P Krissu ja Mitch olid ka meiega, vaid meie uus 6de Elen oli puudu... va tooloom selline:P

Peale hommikus88ki/shampust l2ksime kontorisse headaega ytlema... uskumatu kui sissev6etud kogu aee kollektiiv meist on:) Nad lausa ytlesid, et kui iial tagasi tahame minna, siis lasevad kellegi lahti kui vabu kohti pole, aga meid nad tahavad:) Martha ylemus hakkas laua nutma, kuid siiralt kurba n2gu oli paljude silmis... Isegi Kuri Steve, yks mega lahe ylbe vanamee:P, kallistas ja kutsus tagasi :P

Ja nii see periood meie seiklustes siis otsa saigi... kella 1st l2ks bus Nitmilukist Katherine... kuid kuna bus Darwinisse l2ks alles 5.45, siis j2imeil t2pselt m6nusalt aega, et ka oma kodupubi Kirbysega hyvasti j2tta:) Istusime v2libaaris, kuulasime mussi ning tegime m6ned 6lled k6ige kallimate s6prade eestvedamisel:) Ning siis.. nyyt saate hea pildi sellest kui populaarsed kliendid me selless pubis olime ning kui teadatuntud eesti neiud Katherineis... peale  tunnikest istumist saati pubi omanik meie lauda  suure anuma j22ga ning pokaalidega, mille keskel oli suur pudel shampust:) Lihtslat et meile head aega oelda ning meid t2nada kui toredad neiud me ikka olema:P:) ukumatult lahe!!! Kogu see p2ev oli kyll pikk, kuid v2ga armas, emotsionaalne ning l6bus:) Hyvastij2tt bussijaamas oli kyll taaskord jube, kuid need kes meid lennujaama saatma tulid, teavad kui emotsionaalseks ma end krutida suudan.. ning kujutage ette mind veel peale 3 pudelit shampust:P:P:P

Siis veetsime 2 p2eva Darwinis yhe mu s6bra juures.. reedel k2iime ka crocosid sootmas ja vaatamas... Aga reede6htu oli legendaarne taaskorda... Ka meie s6brant Kate UKst oli Darwinis ning ka meie superpeoloom Elen s6itis reedeks kohale:) Ja nuh, panime taas korraliku pralle maha:) Yle pika aja oli hea tsivilisatsioonis taas olla. Tundsin end lausa natukene nagu maakas, sest harjusin outbackis elades ja vaid kohalikus pubis k2ies 2ra et pl2tud on mugavaimad tantsukingad ning yle 10 min peegliees veeta on selge aja raiskamine:) aga nuh, Darwinis asjad nata teised:) aga ei lasknud siiski end h2irida, kui maakas siis maakas:P 

Ja siis eile, laup2eval, saabusime Marthaga taaskord Vietnamisse:) Seekord me vaid suurlinnas passida ei plaani, vaid vastupidi... oleme endile p2ris suured plaanid seadnud.. Meie trip peaks siis kulgema l2bi j2rgmite paikade... Saigon - Muine - Dalat - Nha Trang (minu 25-ndat synnat peame seal:)) - Hoi An - Da Nang - Hue - Ninh Binh - Halong Bay - Sapa - Hanoi - Saigon. Yldiselt liigume kogu tripi vaid kohaliku transpordiga, bussid ja rongid, kuid Hanoist tagasi Saigoni tuleme lennukiga ning siis 19ndal lendame tagasi Darwinisse:)

Hetkel l2hevad meie teed Marthaga esimest korda paariks p2evaks lahku.. Ma l2hen t2na bussiga Muinele 2ra, niisama puhkama ja tsillima, sest ei vinna j2lle Saigoni passida.. ning Martha yhineb minuga 2 p2eva p2rast, j22b hetkel siia s6pradele kylla:) Hakkan teda kindlasti kohe igatsem aga nuh, ma varsti 25.. pean 6ppima oma v2ikese 6ekeseta ka elama:P

Vot nii siis... ja Teile k6igile lohutuseks, et Vietnamis on internetiga 100 korda paremad lood kui Austraaliass, seega t6en2olielt saab blogi lisa juba paari p2eva p2rast. Igatseme Teid k6iki v2ga ning vabandused neile kelle meilid juba pikalt mu meilboxis vasstusst saamata nugrutsevad.... parandan ka selle vea m6ne p2eva jookul... Nyyd asun taas pakkima et siis juba beachi uudised m6ne p2eva jooksul Teieni tuua;)!!!

Viimane n2dal Katherine'is.. segased emotsioonid:P:P:P

Et siis jah, j2rgmise n2dala kolmap2eval pakime oma kompsud taas kotti ning asume backpackkima... yhest kyljest on tegu suurep2rase syndmusega - saame taas reisida ja avastada ning puhata!!! Kuid samas on siit siiski natukene kurb lahkuda - palju armsaks saanud s6pru j22b maha ning nuh yks tore noormees samuti:( Aga nii see backpackeri eluke k2ib... kogud palju ilusaid m2lestusi ning liigud uutele jahimaadele:)
Aga jah, nata kiire too juures t2na seega kirjutan enne kui liikuma hakkan Teile veel:) Ja siis juba uued uudised Vietnamist;)

Aeg on edasi liikuda!!!???

Oleme Nitmilukis (Katherine Gorgeis) viibinud nyydseks juba peaaegu 3 kuud ning paraku on see piisav aeg et kaunisse kohta 2ra kiinduda. Igatahes on nyyd aeg hakata siin otsi kokku t6mbama ning edasi seiklema... v6i 6igem on 8elda tagasi... sest minu ja Martha j2rgmiseks seikluseks on taaskord Vietnam. Eelmisel kylastuskorral viibimise n2dalakese vaid yhes regioonis, kuid nyyd on plaan Vietnam 17 p2evaga l2bi seigelda:) Yhes6naga on meil veel t2pselt 4 n2dalat raha koguda ning 28 september on meie viimane toop2ev.. 29nda kulutame vesistamiseks ja viimasteks 6lledeks kallite kaast88tajatega ning 30ndal j2tame Katherineiga hyvasti ning tripime tagasi Darwinisse, kus meil on 2 p2eva aega, et sealsetele s6pradele hello oelda ja m6ni tantsup6rand vallutada ning siis 2 okt 6htul lendame Vietnamisse.
Plaan on viibida 2-3 p2eva Saigonis (lihtsalt m6ni s6ber vaja taas yle tsekata:P) ning siis Hanoisse lennata, seal ymbruskonnas sipa ringi piiluda ning siis kohaliku transpordiga tagasi alla trippida. Minu synnip2eva, 11 oktoober, tahaks kuskil korralikus rannas veeta... nuh, pidu peab ju saama kui juba veerand 100-st l2bitud:P Siinkohal annan Teile k6igile teada, et olete K6IK oodatud minu synnip2evale, 11 oktoober Nha Trang beach, Vietnam... kellaaeg t2psustamisel:P:P:P
Hiljem tripime viimaseks p2evaks tagais Saigoni ning siis tagasi Darwinisse.. edasised plaanid selguvad juba tegevuse k2igus;)
Lugesin just Krissu blogi ning jah, peab tunnistama, et kuigi backpackeri elu on suurep2rane, t2is meeldej22vaid elamusi ning imelisi seiklusi, siis nagu ikka... igal heal ka omad halvad kyljed... Nimelt on raske pidevalt kalliks saanud inimestega hyvasti j2tta... tekib tunne, et kergem on olla emotsioonitu ning yldse mitte inimestega l2hedaseks saada.. Maailma on t2is lahedaid inimesi ning igayks neist on omamoodi eriline! Aga jah, paraku on meie hetke elustiili juures kurbi lahkuminekuid palju... Kogu Nitmiluki kollektiiv, s6brad Katherineis, isegi Elen ja Krissu j22vad maha ju ... v2hemalt m6neks n2dalaks... aga samas... kui lahkuda on kurb... siis t2hendab ju see, et on palju ilusaid ja meeldej22vaid m2lestusi sellest perioodist meie backpackeri elus:P
Nagu ka Krissul, on ka minul yks inimene siin eriti kalliks saanud... kuid erinevalt Krissust, otsustan ma siiski oma 6ekesega edasi r2nnata ning kallima pidamise plaanid edaspidisesse tulevikku lykata:) vb on asi lihtsalt selles, et Krissu asi on 6igem... 6ige tunne, 6ige aeg jne... ahh, igatahes, kui kurb ka ei ole, mina liigun edasi... lihtsalt liiga palju on teha ja n2ha... kyll selle armumise ja muu normaalse elu juurde kuuluvaga on aega ka hiljem tegeleda:)
Nii, mis veel siis p6nevat... ja jah... ka meie Marthaga teeme algust oma kehade rikkumisega:) Marthal kyll juba yks pisikene kritseldus lapsep6lvest on, kuid nagu ikka... millegagi juba algust teed, tahad muudkui lisa:) 6 september l2heme k2sik2es 6tukesega tattoomeistri juurde... laseme oma abaluud t2is kritseldada... ehk siis teeme tatokad seljale, mina paremale poole ja martha vasakule.. suht yhesugused ning ikka pisikese m6ttega... aga eks kunagi paneme pildid facebooki, siis saate piiluda ja kadestada:P:P:P
Ma nyyd yritan tarka n2gu edasi siin kanuuleti taga teha... paraku jah, nagu kriss ka juba mainis... hooaeg on l6ppemas ning seega on meid l6bustavate klientide arv m2rgatavalt kahanenud ning t88l suht igav passida... t6en2oliselt on oodata blogile lisa juba j2rgmisel n2dalal kui ma taas canoeshedis naeratusi jagan;):P
Olge m6nusad ning v6tke suve l6pust viimast!!!

yle pika aja v6tan ka mina ennast kokku, et oma tegemistest kribada :)

Tere mu k6ige kallimad!

jah! olen syydi... ei kirjuta sugugi siia blogisse aga enda 6igustuseks ytlen kohe, et ma teadsin juba alguses, et ega minust suurt blogijat ei tule :P
T88st ja elust-olust Nitmiluki rahvuspargis on Mannu Teile juba kribanud (endalegi tuli yllatusena, et Mann on s22ne virk ja kraps :)) Aga jah, t6epoolest... T88d armastame meeletult - osaliselt on selles syydi megaarmas t88koht ja veel armsamad t88kaaslased! I love U guys :)))
Loodus m2ngib muudkui vingerpussi... Kui Eesti vaevleb kuumalaine k2es, siis meiegi siin teisel pool maakera saame tunda imelikku v2rki... Nimelt on meil hetkel talv "dry season", mil taevas ei tohiks olla pilveraasugi, ei tohiks sadada, ei tohiks olla yle m6istuse kuum... Yhes6naga megam6nus peaks olema... aga tegelikkus on see, et 6ues on nagu saunas, k2rbsed va saatanad ronivad silma ja suhu ja ei hooli nad su k2eviipest ega muust m6hkugi... v2rdjad s22nsed...
Mis Manni soolveekrokusse puutub, siis teda ei tabatudki.. nii nagu ta ilmus ei kuskilt ta ka kadus... nagu Loch Nessi monster:P seega j6gi on taas avatud ja inimesi tuli ka natukene tagasi... yldiselt on aga hooaeg vaibumas... palju kruiise j22b 2ra...:(
Inimesed, kellesse oleme aja jooksul kiindunud, lahkuvad siit samuti... backpackerite elu... trip must go on... aga oleme vist liiga kauaks yhte kohta j22nud, sest tunneme inimestest puudust r2medalt.. Tom ja Sebastian... olete meie sydsameis oma koha leidnud :))) Aga lahkub ka teisi.. vaata et iga n2dal pakib keegi oma kodinad taas kokku, et uusi ja huvitavaid kohti avastada...
Kes veel ei tea, siis Martina ja Martha kavatsevad samuti oma silmaringi avardada ning naasevad Aasiasse... Vietnam... NEED PEOLOOMAD TULEVAD TAGASI! Hoia alt!!!
Mina..? Njah.. Minuga on lood natukene keerulisemad... Aasiasse ei l2he.. Vietnam mulle ei istunud... Aga ega ma enamat ka ei tea, mis saab... Kas j22da Katherini kuni detsembrini? Selleks on mul v6imalus ja ma armastan seda kohta... aga... ma olen ka natukene armunud... mis paneb mu veidi keerulisse olukorda, sest ma olen nyyd r2medalt segaduses ja ei tea, mida teha... Tegemist on megaarmsa inimesega, kes on meisse kolmesse (oeh, nelja koos Eleniga) t2iesti kiindunud... Mann ja Martha peavad teda enda vennaks ja mina... njah.. mina... oeh... mina olen lihtsalt k6rvuni sees... vaatab, mis sellest k6igest saab.... Pigem enam sellest ei r22gi ja kunagi kui ise targem olen, siis r22gin minu ja Nicki loo ka teile...
Mis veel... Ma tegin tatoo 2ra.. see siis neile, kes seda veel ei tea :P Kavatsen teha yhe veel, ilmselt j2rgmine n2dal :) aga vaatab seda asja:P Martina ja Martha plaanivad ka sama... aga alles septembri alguses... Yhes6naga laseme ennast t2is joonistada :P 2rge kartke, ega me hulluks ka ei l2he... vist:P
2.5 kuud siin Austraalias on mind paljugi muutnud... on muutunud prioriteedid, on muutunud soovid.. olen saanud palju teada iseenda kohta... Suurim muutus on ehk see, et ma ei plaani enam filmikooli... JAH, uskuge v6i mitte, aga see ei ole enam mu unistus #1. Miks? Vastus on lihtne... ma ei ole v2ga hea suhtleja, olen liiga kannatamatu, n2rviline ja liiga v6lts... Pyyan alati olla teiste meele j2rele, mis t2hendaks, et ilmselt ei saaks minust just parim lavastaja... Kas te ei arva nii? ja EI, ma ei ole enesekriitiline, olen lihtsalt aus enda vastu :) aga mul on siiski unistus, mida ma teha tahan... nimelt p88rdun tagasi oma unistuse nr#1 juurde... need, kes mind kauemini teavad ja paremini tunnevad on kuulnud mu kiindumusest lennukite ja lendamise vastu... yes... i'm back to that... tahan hakata lennutunde v6tma... ja lendana (ei-ei, mitte enam suurte reisilennukite, vaid pisikeste lennukitega:)) Tahan hakata tegema pisikesi tuure, lendama maismaa ja mandri vahet jne... tahan hakata omale ise t88d valima.. ma olen ise v2ga erutatud oma suurep2rasest m6ttest, kuid teada on kaalude muutlik meel ... :P
Oeh, enam ei loba... Saigi yhe korra kohta palju, arvestades et ma ei harrasta kribamist just v2ga... ja muidugi segavaks faktoriks on see, et kokk tuleb varsti basseini baari ja ma ei saa naguinii netis h2ngida :)
Igatsen Teid kallad v2ga... meeletult.... tahaksin teid kallistada ja pigistada, kuni teil valus hakkab, vot nii v2ga igatsen... aga... ma olen 6nnelik... 6NNELIK... kui paljud teist on seda minu suust enne kuulnud...? :)
Kallid-musid-paid
xoxoxoxoxoxoxoxoxoxox

Endiselt elus ja terved ning naeratus k6rvuni:D

Elu Austraalia outbackis... endiselt M6NUS:) Aga pean nyyd meenutama, mis m6nnasid ning meeldej22vaid syndmusi meil siin olnud on...
Yks esimene mis meenub on see, et ma sain yhe kurja 2mmelga k2est hammustada:( Kael siiani sygeleb jubedalt ning sipa punane on ka:) aga 2mmelgas ei olnud v2ga suur, kuid omamoodi veider tegelane oli... hyppav 2mblik, nagu konn2mblik vms:P Asi selles, et ma ei toota enam visitor centeris, olen nyyd canoe tsikk:) Yhes6naga tootan all j6e 22res... pool tood on sama... myyn pileteid ning jagan infi, kuid lisaks sellele pean cruise laadima (koguma pileteid ning paadikesed teele 6igel ajal organiseerima) ning raadio teel paadimeeste/naistega suhtlema ning nende asukohti ylesse m2rkima. Tavaliselt on mu tooylesandeks ka canoede rentimine, kuid sellega seoses meenubki kohe yks lahe lugu... Nimelt avati j6gi ujumiseks ning canoetamiseks kuskil 2-3 n2dalat tagasi, kuid kui ma miski 3 p2eva tagasi toole j6udsin olid igalpool sildid yleval, et ujumine ja kanuutamine j6es keelatud/peatatud??? Ja siis selgus, et yks kuri solty (soolavee krokodill) on tagasi gorge tunginud. Selgituseks siis nii palju, et wet seasonil on siin kahte sorti krokosid... magevee ja soolavee omad.. magevee omad ei ole v2ga kurjad - nad ei rynda inimest kui inimene ei torgi nende tegemisi:) Soolavee krokod on aga suured ja kurjad ning tahavad ampsata sealt kust v2hegi annab... Yhes6naga kui NT (Northen Territory) kuiv hooaeg algab, siis j6evesi alaneb nii palju, et soltyd t6mbavad uttu ning siis avatakse j6gi ujumiseks ning kanuutamiseks... magevee omad ei sega kedagi:P Igatahes, yks solty on nyyd kuidagi tagasi tryginud ja kohalikud pargivalvurid yritavad teda tabada... siiani tulutult!:(
Hirmus asi selle kroko loo juures oli veel see, et too oo kui rangerid kroki kohta teate said k2isid Martha ja teised kohalikud sellid 88sel j6es ujumas:P Kui ma hommikul Marthale ytlesin, et tead j6gi on suletud, siis... ehh, te oleks pidanud seda n2gu n2gema:P 6nneks j2id k6igil siiski j2semed alles ning tagantj2rgi on hea naerda, kuid samas p2ris hirmus m6elda, et nad ujusid koos soltyga:(
Kui ma esimene n2dal canoe shedis tootasin, siis tuli yks lady kanuutamast... n2ost t2iesti kaame??? Ma uurisin, et kuidas oli jne ning kas miskit juhtus ning siis tdike vastas ehmunul h22lel, et kui nad tagasi kanuutasid, sii nende k6rval ujus korraks 6 m pikkuna boa!!! Yhes6nada... siinne wildlife on huvitav ja hirmutav yheaegselt:) Yleyldse on 6hk juba p2ris niiske... wetseason l2heneb j6udsalt ning see t2hendab, et 2mmelgad, maod, krokod ning k6ik muud kohalikud kangelased naasevad puhkuselt!.. eks peame valvsad olema, sest peale tood tuleb nata l2bi v6sa koju jalutada:P Samas on ka ilusaid olevusi... liblikad siin on imeilusad... v2rvilised, mustrilised ning suured!!! Ning hommikuti kui toole jalutan siis on puude otsas papakoid (nn parrot:) ei tea kas kirjutasin eesti keeles 6igesti:P), samuti v2ga armsad ning v2rvilised:) Seega... v6ib oelda, et meie esimene tookoht on imeline... saame kohe kangeteks outbacki tsikkideks!!! ning hiljem v6ime juba vabalt telgi kuhu iganes yles t6mmata:P
Aga teate, uskumatu on tunne, kui l2hed iga hommik r66muga toole... naudinguga on vast parem s6na:) Isegi kui tootame tavaliselt 50-60 h n2dalas, siis ei tunne me tylpimust ja v2simust:) Tavaliselt on mul yks vaba p2ev n2dalas ning enamasti veedan ma selle Katherineis... t2iendan n2dala soogivarusid ning teen m6ned 6lled:) Ka siinne kylaelu on p6nev... nagu back in vanas armsas kodukylas Haapsalus... k6ik tunnevad k6iki! Lihtsalt kohalikke Gunnareid (k6igile teadatuntud nn kodutu/kerjus Haapsalus, kes tegelt polegi niiv2ga kodutu)) on rohkem - kuskil 50% kohalikest elanikest on aborigeenid... ning mul tavaliselt teisip2evad vabad ning siis on t6eline pidup2ev ka abodel, mitte selle p2rast et ma linna l2hen:P, vaid selle p2rast, et teisip2ev on palgap2ev ning siis saab ju juba hommikul varakult, kui pubi avatakse, 6ltsi kallutama hakata:) Esialgu olid abod natukene hirmu2ratavad, kuid nyyd olen nendega juba t2iesti 2ra harjunud... Nad on osake siinsest rahavst ning mina austan nende eksistentsi:) Ka mitmed meie tookaaslased on aborigeenid ning v2ga sydamlikud ja toredad inimesed:)
Vot nii... aitab kyll nyyd blogimisest... ega head asja korraga ikka palju pakkuda ei tohi:P Ja nuh, mu bossu v6ib ka muidu 2kki torisema hakata:P;)
Musid-kallid!!!

Kunagi ei taha vist enam Eestis elada:(

Sry nii julma pealkirja p2rast... kuid nii see on! Asi on selles, et inimesed, ellusuhtumine, teiseteisest hoolimine, silmaring, 6nnevalem jne, k6ik on niiv6rd inimlikum siin ja eeldan, et ka mujal maailmas... Armastame k6ik oma kodumaad, sest see on meil verega kaasa antud ning armastame inimesi, kes meie k6rval on olnud... Kuid paraku ei tunne ma, et Eesti kui riik ja rahvus selline, on minu jaoks:(
Aitab nyyd kurvemast toonist... r22gin siis, mis vahepeal juhtunud on:) Elame nyyd oma isiklikus onnis... paremad kui telgid, elektriga ja puha:) Ma olen 3 toon2dalaga teinud inglise keeles mega edasimineksu, sest ma pean/olen sunnitud suhtlema iga p2ev sadade inimestega yle terve maa:) Mis aga minu too juures k6ige 2gedam on, on see, et mu boss soovib, et teaksin mida myyn ning seega on k6ik kruisid ja muu jama mulle tasuta... N2itesk oli eelmine n2dal selline juhus, et miski peale l6unasel ajal tuli minu bossuke (maailma parim ja lahedam ylemus yldse) mu juurde ning ytles, et martina, miski 5 min p2rast tuleb siia kaks inimest, et siis mine nendega:) Ma ei saanud muhvigi aru... vaatasin lolli n2oga otsa, et kuhu, miks, kellega.... ja siis ylemus teatas, et sa l2hed helikopteriga rahvuspargi kohale s6itma ning ta r22gib sulle k6ik mida teadma pead:) Ma olin nii elevil... jooksin ruttu toaletruumi ning viskasin l22tsed silma ning nii ma siis l2ksin... See oli IMELINE!!! Kuna piloot teadis et ma tootan reseptionis, siis ta v6ttis seda missiooni eriti t6siselt ning nii me siis l2ksime... pisikese neljakohalise yleni klaasist helikopteriga taevasse:) Oeh, s6nadessegi on raske panna... lendasime madalalt ja k6rgelt, 45 kraadi alla ja kyllili... S6itsime gorgeide vahel ja k6rval ning ajasime taga yhte armast vesi puffalo perekonda... helikopteriga orgude vahel!!!! oeh, see oli uskumatu!!!
Lugesin just facebookist, et ka meie neljandal eesti neiul 6nnestus vist see kogemus k2tte saada, kuid eks homme kui gorge tagasi j6uan siis kuulen t2psemalt:)
Nimelt, ma taaskord see 6nnelik looder, kes n2dalavahetuse ja ka esmasp2eva vabaks sai. Nii ma siis olen taas Katherineis, juba 3 p2eva... ning kuna gorgeis (meie tookoht asub 28 km l2himast linnast Katherinest) meil reseptionit ei ole, siis ei ole mul 6rna aimugi, kuidas teistel eesti tytrikutel l2heb:) Nad pidid nv tootama, kuid tean et igatahes eile 6htul nad 6lletasid ning t2na hommikul l2ksid nad hotspringi ujuma:) Eks siis homme saan nendega taas muljetada:)
Ma siin niisama shopanud (ostsin telefoni, sest vana katki) ning pidutsenud... nuh, ytleme nii, et Martina on endiselt Martina:) Aga homme tagasi toole/gorge ning paraku v2hemalt 10 p2eva jutti tool!;) but i like it:P
Aga nyyd selleks korraks taas k6ik... k2si v2sib 2ra ning 6htusook ootab juba:) Musitan ja kallistan.. k6iki kes tahavad:P Igatseme Teid k6iki v2ga, kuid koju tagasi ka ei taha:) Tulge siia!!!!!

Meie esimene tookoht - suurep2rane!!!

Nu nii... teen siinkohal enne toole asumist kiire kokkuv6tte toimunust...
Me k6ik nyyd kenasti taas tookad maailmakodanikud:) Tootame ja elame Nitmiluk rahvuspargis Northen Territoryl.. t6eline outback... kuid 6nneks ei ole siiski k2ed mullas vaid pigem suht puhas ning h2stimakstud tookoht:) See rahvuspark asub Katherine linnast 28 km kaugusel... pisikesed k2ngurud ehk wallabies hyppavad igal pool ringi, taevas on alati 100% selge, oositi kaetud miljonite eredate t2htedega.. ka koledad ja suured nahkhiired on meie siinseteks kaaslasteks:)
Yhes6naga on tega sellise pargiga, kus sa saad campida ja lebotada ning vahepeal kas matkale minna, paadituuri teha v6i hoopis helikopteriga gorgeid yle tsekata... Siin asub 13 gorge ehk otset6lkes m2ekuru:P Nendest 3 saab uudistama minna m6netunnise paadituuriga, kui rohkem n2ha tahad siis pead kas matkama minema v6i helikopteri tuuri v6tma. Me ise elame ka hetkel nn klientidele m6eldud k2mpa tsoonis, yhes pimedas kuudis:P Aga nuh, lahe siiski... esmasp2evast kolime tootajate territooriumile 4-sesse maja moodi asja:P Aaa ja, meid nyyd neli:) Meiega on liitunud veel yks eesti neiu Elen:) V2ga lahe tsikk:P;) tutvusime temaga Darwinis ning siis r22kisime ka temale sellest kohast ja yks koht oli ka veel yle ja siin me siis nyyd oleme:) neljakesi!!!
Mina tootan Nitmiluk Toursi keskuses reservationis ehk et minu kaudu saab bookida nii tuure kui ka oobimispaiku:) Arvasin kyll, et teen austraalias miskit lihtsat ja kerget, kuid kuigi see too on suht raske, palju vaja m6elda ja keerulisi detaile meeles pidada, siis mulle siiski meeldib... tunnen territooriumil pea k6iki inimesi, sest nad ju bookivad oma asemed l2bi minu jne, saan palju keelt praktiseerida ja naeratada:)
Martha ja Kristina tootavad m6lemad Nitmiluk cateringi all... nende too on natukene vaheldusrikkam, sest nad on iga p2ev erineval objektil... kas siis pooli 22res cafes v6i peamaja bistroos v6i hoopis kruisi peal 6htu v6i hommikusooki pakkumas... ja t2na n2iteks korraldavad nad pulma:) Seega, oleme k6ik 6nnelikud ja rahulolevad... palk on hea, ymbrus on imeline (t6eline outback), too on m6nus... mida veel tahta!!! Plaanime olla siin kuskil 3 kuud, vb isegi rohkem... et oma rahavarusid t2iendada ja m6ned ootamatust Malaisia lennust maha j22misest tekkinud v6lad tasuda:P ning siis vast korra tagasi Darwinisse, m6ned asjad j2id n2gemata, ning sealt siis korraks Aasiasse ning siis juba loodetavasti Liska juurde:P Perthi:)
Kallistame k6iki k6vasti... isegi kui elu siin on m6nus, ei t2henda see et me Teid k6iki ei igatseks:)

Palju r22kimata lugusid, kuid endiselt ei ole aega:P

Tere K6ik Kallid Kodumaalased:)
Me nyyd tegelt juba n2dal aega olnud Austraalias, kuid kuna pole korralikku wifi yhendus meie l2pakale leidnud, siis ei ole saanud v6imalust, et taas piltidega illustreeritud blogisid postidada:(
Igatahes, oleme Teile v6lgu veel kogu Vietnami lookese ning luban, et yks hetk teen tagant j2rele ka selle riigi kohta sissekande 2ra (ilma piltideta ei taha lihtsalt teha:()

Nyyd ma jah aga juba Austraalias, t2psemalt Darwinis viibinud 6 p2eva... Ja meile meeldib, V2ga!!! Meil oli siin bookitud hostel n2dalaks ajaks.. v2ga tsill backpackerite pelgupaik:) Yhes6naga, oleme tegelenud siiani paberimajanduse ja muude asjade korda ajamisega... tellisime endale tax nr 2ra (seda siis vaja sellesk, et Ozis ametlikult palka saada, kuid need nr saabuvad alles miski aja p2rast), tegime kohalikud tel nr endile (minu tel nr on 0406283252, Marthal l6pp 51 ja Krissul l6pp 54... muidu on nr samad:P, mis te aga ette peate valima, et meile helistada, seda ma ei tea:(), tegime pangakontod (kaardid saabuvad vast m6ne p2eva p2rast), k2isime endile visa templeid passi v6tmas (enam lennujaamas visa templit ei panda, vaid arrival tempel, kuid m6nes kohas nad siiski tahavad seda ka n2ha)...
Muidu oleme yritanud natukene ikka ka tood otsida (pean tunnistama, et kyll mitte 100% poweriga:P)... Igatahes on meie eesm2rk nii kiiresti kui v6imalik siit linnas v2lja saada (kuigi siin on v2ga lahe!) ning minna Austraalia outbacki avastama..
Hetkel ootame yhte k6ne, et teada saada, kas hakkame homme hommikul Katherine poole liikuma. Nimelt tutvusime me yhel grillpeol kahe neiuga, kes olid just tulnud nn ome siiamaani austraalia tripi k6ige m6nusalat tookuhalt. Nad tootasid yhe kruiisi laeva peal teenindajatena... selline laev, mis tripib yhes rahvuspargis kaljude ja koskede vahel:) Nad n2itasid meile pilte ning uskumatu... see oli nagu unen2os v6i muinasjutus, lihtsalt vapustav!!! Nii me siis v6tsime neilt miski bossuma t2di tel nr ning oleme nyyd kaks p2eva helistanud. T2dike muudkui seletab, et tal kiire aga nuh, et v2ga tore et tulla tahate jne, kuid l6plikku miskit ei ytle. Igatahes j2i meil t2na hommikul kokkulepe, et helistab meile pealel6unat ning annab teada kui palju ja mis kohad tal pakkuda on:) Hoidke siis meile poialt (teil ka ju kasu sees... n2ete p2rast ilusaid pilte meie blogist:P)!!! Me ytlesime igatahes t2dikesele, et tahame linnast 2ra loodusesse ning v6tame k6ik vastu, mis tal pakkuda on. Marthaga on mega kerge, tal nii pikka teenindamiskogemus, seega arvan et ta saab kohe laeva peale teenindajaks toole.. Mina ja Krissu igatahes vaatame, mis veel pakutakse ning v6ibolla peame alguses muid toid tegema kuni laeval kohti vabaneb:)
Yleyldiselt on austraaliased yhe naljakad inimolevused... nad on tuulepead, sipa laisad, alkoholilembelised, kuid samad mega heasydamlikud ja armsad inimesed:) Igatahes kui nendega miskit ajada, siis lihtsalt tuleb pinda k2ia... 100 korda helistada kuni vastuse saab jne:)
Ma nyyd t2naseks l6petan (siin net mega kallis:()! Igatahes, oleme k6ik elus ja r66msad... aga natukene v2sinud pidutsemisest ning linnamelust... tahaks loodusesse ning tahaks tood teha!!!
Olge k6ik kallid ning kriban peagi, et Teile teada anda, kas elame juba puu all v6i saime kuskilt tood!:P

Nagu eelmise sissekande lõpus sai mainitud, siis liikusime me edasi Phuket Townist bussiga üle mägede Surat Thani, kust pidime minema praami peale, et õhtuks Koh Samui saarele jõuda. Paraku hakkasime me aga liialt hilja liikuma ning seetõttu jäime me Surat Thanist väljuvale praamile natukene hiljaks ning olime sunnitud veetma ühe öö selles imelikus ja koledas:P linnakeses, kus turiste väga ei viibinud:)

Kuid, te ju teate meid... selle asemel, et rahulikult end oma odavas hotellis välja puhata, otsustasime me siiski ka selles linnakeses väikese jalutuskäigu teha. Esmalt sattusime ühte kohalikku kohta sööma, kus proua manager oli nii sillas, et turistid tema bubi külastasid, et lasi meil valida muusikat ning meid teenindati häiriva hoolitsuse ja tähelepanuga.. kuid samas oli omamoodi lahe;) Nagu ikka päris tädike ka meie käesti igast infi meie päritolu kohta jne... ning iga hetkega hakkas Chang (ka kohalik õlu) aina paremini libisema..

Kui kõht täis ja mõned õlled sees hakkasime linnas edasi vaatama (kõrvalt bubist kostus lahedat live mussi:)) Kui me tänavale jõudsime tabas meid üllatus... keset linna jalutas üks nummi vandu:) Lõbusas meeleolus Krissu otsustas, et tema tahab tingimata londistega lähemalt tutvuda ja nii me siis söötsime talle banaane (mida peremehelt osta sai) ning Martha ja Krissu ronisid sümboolse summa eest sellele suurele elukale ka selga:) Siinkohal pean tunnistama, et olen enda juures juba selle lühikese tripi jooksul avastanud, et kardan loomi:( Võin neid vaadata ja parimal juhul kiire pai teha, kuid pigem hoian eemale... Igatahes, oli väga lahe keset linnatänavat londistega tutvust teha:)

Nagu ennem mainisin, siis oli meil plaani too õhtu varakult põhku pugeda, sest praam Koh Samuile pidi väljuma kuskil 7 paiku hommikul.. Meie ootamatult tekkinud peotuju sundis meid aga hoopis ühte live muusika pubisse sisenema:) See oli uskumatult omapärane, kuid samas väga lahe õhtu... sest tegu oli 100% kohaliku rahvaga.. seega olime me terve õhtu kohalikele vaatamisväärsuseks nagu see suur elevant meie jaoks seal tänaval... nad pildistasid meid nagu oleks loomaajas:) Aga muss oli hea ning tantsida sai palju:) Isegi kellegi sünnipäevatordist anti ampsu:P (hmm... Krissu m2letab seda enam m88da n2gu laiali aetuna :P) Koju jõudsime pea hommikul, seega oli tükk tegu, et end kell 7 maast lahti saada:(... aga saime hakkama;)

Praamile mineku süsteem on seal maal (vähemalt selles linnas) ikka väga segaseks aetud... kõigepealt tuli välja, et praam ei väljugi üldse linnas asuvast sadamast, vaid me peame tuk-tukiga hoopis kuskile külla liikuma.. seal ostsime piletid Koh Samuile ning jäime praami ootama... mida aga ei tulnudki:) Tuli hoopis buss, mis sõitis sellest teisest sadamast (kus me piletid ostsime) veel miski 45 mintsa kolmandasse sadamasse. kus siis meid lõpuks see kauaoodatud praamike ootas. Kui me kohale jõudsime oli praami tekk juba erinevate maade packeritest ülerahvastatud, kuid otsutasime Marthaga siiski end tekile ära mahutada, et seda meresõitu rohkem nautida:) Vees möllasid roosad delfiinid:)... see oli väga lahe (pilte kahjuks ei saanud neist:() Kahjuks rikkus laevasõidu nautimise ära see, et ilm oli see päev KÕRVETAV...

Lõpuks ometi jõudsime kauaoodatud Koh Samui saarele... kuid võin juba etterutates ära mainida, et see aeg sellel saarel on olnud vaieldamatult siiani meie reisi eredaim ning lahedaim mälestus:)

Taksojuhi suunamisel võtsime endale 2 ööks toa ühes mereäärses nn Hotellis... Mõtlesime, et kuna oleme enamus ööbimised väga odavad endile valinud, siis seekord lubame endale natukene rohkem luksust ning võtsime hotelli, kus nägu oli kuskil 300 öö:( Esimene asi, mis Kristiina tuppa sisenedes leidis oli kasutatud kondoomi pakk voodi all:P vöäk.... Ühesõnaga, oli tegu täiesti ülehinnatud hotelli nässakaga... polnud bassut, ega rannas lamamise toole, tuba oli must ning hommikusöögiks oli "üks hernetera". Kuna me oleme kanged mutid, siis ei kavatsenud me seda asja nii jätta... otsustasime ühe öö selles luksus-urkas veeta ning hommikul ärgates endale uue koha leida.. Esimese õhtu veetsime õhtusöögil käies (kinnitame, et Tai köök väärib oma levinud kiidusõnu) ning rannaliival kolmekesi "piknikku" pidades ning hiljem läksime ühte Reggae baari, mille flaieri päeval saime, jalga keerutama... See oli super lahe koht... mega suur ning õnneks oli ka ruumi palju, et rahus hullumoodi tantsu vihtuda:) Pärat seda kui liveband oli Reggaetamise lõpetanud suundusime edasi kaasaegse popmuusika järgi kaloreid põletama.. Ka see oli väga lahe ja suur vabasõhus asuv nn club... kus enamus higistajatest olid õnneks turistid:) Koju jõudsime kõik kolm erineval ajal:P Krissu väsis varakult (sest Krissu põdes eelmise õhtu tagaj2rgi ja lubas endale kaine p2eva - voh sulle luksust:P)... me Marthaga läksime lihtsalt tülli:P... ärge muretsega, vaid väike pidune tögamine... hommikuks oli juba asi klaar;)

Hommikul tegutsesime kokkulepitud plaani järgi ning läksime uut pesa endile otsima:) Ja leidsimegi just selle mida vajasime... mega armas tuba rõduga, bassu olema, palju rahvast, asukoht parem, samuti kohe mere ranna ääres ning isegi lamamistoolid olid olemas:) ja seda kõike vaid 200.- per face:) Oehh, iga kell läheks sinna tagasi...

Kui olime endid uues kohas sisse seadnud, siis otsustasime valge inimese kombel end oma puhkut ühe päeva nautida ning natukene ka endale lubada...

Esmalt läksime jettidega sõitma... Olime seda kaua teha tahtnud, kuid polnud raatsinud.. Selles rannas oli aga jettide rendihinnad pea poole odavamad kui Patongil ja Katal:) 25 mintsa, mis oli täiesti piisav (käed lihtsalt väsisid ära), maksis kuskil 200.-

Võtsime siis 3 jetti ning läksime rallima... kütsime ikka korralikult, väga võimas tunne oli.. Sattuime nii hoogu, et avastasime endid aegajalt rannast juba väga kaugel:P, kuid tegelt ei tohtinud aga kaugemale kui 400 m minna:P Ühesõnaga, oli see tõeti lahe... kohe kui võimalus tekib läheme uuesti rallima:)

Edasi tegelesime niisama rannas passimie ja kokteilide maitsmisega:) Nautisime elu!!!

Nagu ikka igas korralikus kuurortrannas tegutsesid ka Koh Samuil tüütud müügimehed, kes pakkusid igast rohkem- ja vähemvajalikku nodi.. Näiteks sai pärdikuga pilti teha ning selle võimaluse taaskord Krissu ka ära kasutas... mina nagu ikka, hoidsin distantsi ning olin fotograafiks:) Aga, pärdik oli armas küll:)

Lisaks ostime endale rannast kohalikelt müüjatelt nn sõbrapaelad... tähistamaks seda igaveseks meeldejäävat seiklust kolmekesi:) Nüüdsek on meie käed juba täienenud... üleüldse tunnetame iga päevaga, kuidas me muutume/areneme... nii seespidiselt kui ka väliselt... Näiteks on meil esimene eesmärk, kui Ozis jalad alla saame, endile tatokad teha... alustades ühega, kuid plaanis on mõned märgid oma kehale lisada:)

Nagu kogu see päev Koh Samuil, osutus ka antud õhtu üheks meeldejäävamaks:) Alguses veedsime meeldivalt aega oma kaunil rõdul ning sättisime ja "tegime sooja":P Meie hostel/hotel oli ka selles mõttes kogu ala parim, et põhiline rannapidu antud beachil toimuski meie kodu rannal.. sinna me siis oma sammud öö saabudes seadsimegi...

Rannas oli väga palju pidulisi... Kogu baari kujundus oli lahe ja armas... selliste lamatsite peal olid padjad ning väike laua moodi asjandus.. sai ka vesipiipu teha, kuid me koonerid siiski ei raatsinud seda kulutust teha:P Limpsisime mõnda aega seal baaris kokteile ja nautisime mõnusat öist rannapidu..

Nagu edevatele plikadele kohane tegime ka kogu õhtust korraliku photooshoodi:P

Edasi peale rannapidu suundusime juba koduseks saanud tantsupõrandale... ja ohh, oli see vast maraton... Kell neli pandi too klubi kinni, kuid ka siis ei andnud jalad rahu... meil oli vist too öö nn õnnelike lallude (ing. happy feet:P) tõbi kallal:P Igatahes... oli see õhtu super lahe... ning kuna Koh Samuilt lahkumiseni oli jäänud peale pidu liialt vähe aega, siis otsustasime selle öö magamistegevuse üldse vahele jätta:)

Siinkohal vajame Teie abi kallid kaasmaalased!:) Tutvusime too õhtu klubis ühe musta meheraasukesega, kess väiti end olevat miski kuulsa Euroopa jalgpalliklubi mängija??? Paraku olime me natukene napsused, ega mäleta täpselt mis klubiga tegu oli... esimene liiga igatahes vist... ning nimeks miski Mustaf, Mustafa, Gustav:P jne... Igatahes, kui keegi teist on suur jalgpalli sõber, siis andke teada kellega tegu oli... lihtsalt põnev oleks teada, kas mees ajas jama või tõepoolest pidutsesime me koos maailmakuulse jalgpalluriga:P???

Hommiku kätte jõudes... pakkisime raske ning kurva südamega oma kompsud ning hakkasime siiski lahkumise variante uurima... Aa jaa, veel tol hommikul ei olnud meil õrna aimu kuidas me järgmise päeva kella 12-ks Bangkoki kavatseme jõuda:) Teadsime, et see retk on kuskil kuni 20 h pikk... Õnneks oli meie hostelis üks tore putkake koos armsa ja abivalmis naisega ning see tädi kogu asja meile orgunniski... ehk siis taksoga kuskile bussijaama ning sealt juba bussiga praamile ja mandrilt edasi Bangkoki:) Aga jah, olime ikka väga kurvad, et lahkuma pidime... oleks veel mõned päevad tahtnud saarel veeta.. Full Moon Partyle minna ja niisama elu nautida:)

Kella 3-st tuli meile takso hotelli järgi ning hakkas meie 16 h retk Bangkoki poole... Siiski peab tunnistama, et buss oli mugav ning kuna olime väga väsinud, siis uinusime kergelt ning magasime suht kogu sõidu.

Praami peal tegime taas väikse poosetamise, et ikka meie kaunid näolapid igas paigas jäädvustada:P
Bussisõidu jooksul oli veel üks naljakas vaheetapp... nimelt, kuna olime nii unised, siis jäime kohe magama kui praam mandrile jõudis... arvasime, et nuh kell palju, õues pime ehk et öö käes... Saime natukene maad sõita kui siis äkki buss peatus ja kõik läksid välja... giid rääkis vaid tai keelt, seega ei saanud me muhvigi aru, mis toimub... aga nuh, läksime siis ikka ka välja... Ning ennenäe imet... bussireis sisaldas ka korralikku õhtusööki:) See osutus ka kõige vürtsikamaks ja tõelisemaks tai söömaajaks meie reisu jooksul... suu oli leekides... Igatahes, oli see päris lahe... süüa sellises tõelises kohalike sööklas koos kohalike vanapapide/mammidega:)
Öö bussis möödus kiirelt ning lõpuks jõudimegi kenasti Bangkoki lennujaama ning jäime oma Vietnami lendu ootama:)

Aga Vietnami seiklused juba meie järgmises sissekandes:) Jääge kuuldele!

Rahulikum osa meie reisust - Kata ja Rawai (endiselt Phuketi poolsaarel Taimaal)

Nu nii... seekord yritan siis juba meie blogi ka mõningate piltidega illustreerida:)

Kata beatchil, nagu ennist juba mainisin, veetsime 2 ööd ühes väga armsas hotellis... Meie ainukene nn Hotell kui selline... super luks elamine oli seal, kuid otseselt erilisi muljeid Kata areast vb isegi ei ole:P

Esimene õhtu jalutasime lihtsalt rannas natukene. Vöäk, kui vastik on kui väikesed krabikesed mööda liiva jooksevad, samal ajal kui sa rannas jalutad:) Kui üldiselt, olime Katale jõudes Patong beachil toimunust väsinud ning nautisime rahulikku õhtut pigem oma luksuslikus hotelli toas:) Kata iseeneset on väike ja vaikne... pole Tai lõbunaisi mööda randu hooramas ning pole seda tohutut lollide turistide melu... pigem selliste vb vanakeste või rahuotsijate paik! Aga meile oli see too hetk parim, mis saime unitada... sest pehmes voodis lihtslat lesides me Patongil väga aega veeta ei saanud:P

Niisiis, esimene päev oli jalutus rannal ja arma hotellituba, kus mõnusalt end välja puhata:)

Too öö kujunes kyll minu jaoks siiski sipa tramaatiliseks.. eheheee... nimelt, hakkas kuskil vastu hommikut mega äikse torm. Martha ja Krissu kuulsid seda vist suht kohe, kuid minu uni oli magusam... ning seeda ärkasin ma märkimisväärne aeg peale tormi algamist kõvema paugu peale ülese.. olles totaalses paanikas, et kõrval asuvat maja pommitati ning miski jubedus on õues toimumas... veel mitu head päeva naersid tytrikud mu üle... et kuidas ma üles ärkasin ja paaniliselt hüüdin... tüdrukud, ärgake üles.. kõrval maja varises kokku:P

Aga see selleks... igatahe, teisel päeval käisime taaskord niisama rannas ning möllasime lainetes... väga ujuda seal ei saanud, sest lained olid tõeliselt suured... kuid niisama hullata sai küll:P

Õhtul otsustas Krissu koju jääda ning me Marthaga välja minna... tahtsime ära käia rannaäärsel Reggae baaris, mida meie hoste Patongis soovitas... See oli lahe.. Tantsisime rannaliival ja jõime Tigerit (mega hea kohalik õlts)... Hiljem käisime veel kohalikus kuumimas live muusika kohas... õhtu oli lahe...

Parim oli aga see, et justnimelt seal Reggae baaris me kohtasime esimest eestlast:) Ajasime Marthaga niisama juttu ja äkki keegi, kes istus mu seljataga täpselt, küsis, et ku me pärit oleme:) Tervitused siinkohal Tanelile:P

Ja siis.. Katalt edasi põrutasime hommikul Rawai piirkonda... Tänud siinkohal Trinsule, kes meid Yanui 2 resorti juhatas:) Sealne aeg oli väga mõnus... oma korter terassi, kahe magamistoaga, köögi ja bassuga:) Ühesõnaga, väga mõnusad 3 päeva!

Parim ekstreemne elamus, mis meil Rawait meenutab, oli päev rolleritel... Ma ei oka sõnadesse panna Aasia rollu liiklust... kes käinud, see teab... Võin ette öelda et see on Vietnamis veel HIRMSAM... Igatahes... isegi kui hirm oli suur ning keegi meist kolmest ei olnud varem väga rolluga ralllinud /Krissu võtab blogimise üle nüüd, sest Mann on natukene ajast maas ja hakkab sättima/ (hmm... Krissu ei olnud KUNAGI sõitnud), siis otsustasime kolm tubli ratsut endalegi hankida:) Et ikka keskkonda sulanduda:P

Nii me siis läksime... otsima suurt Buddhat.. mäe otsast:P korra eksisime ka teega ja sõitsime ühte väga järsku mäkke... selle kalle oli ca 60-70 kraadi... alla sealt tulla oli VÄGA-VÄGA hirmus... lõpuks leidsime ka õige koha üles.. Kogu kupatus oli alles ehitusjärgus, kuid vaade mäe tipust oli hinge mattev... suure üllatusena oli leida Buddha jalamailt Eesti sini-must-valget lippu...

..mäest alla sõites avastasime metsa vahelt ei kedagi muud kui elevante! ostsime kupatuse banaane ja andsime vandile süüa... vandu oli hästi lahe - ta põhimõtteliselt liputas saba ja küsis banaani :P hästi armas oli...

...igatahes peale seda kiirustasime korra poodi, et oleks mugav kaup koju viia ja loobusime oma ustavatest ratsudest :((( igatahes peale seda veetsime oma viimase päeva telku ees (Tais näitas 2 kanalit, mis näitasid terve päeva ainult filme... suure saladuskatte all ütlen, et tegelt veetsime Rawail päris palju aega telku ees :()

Aa jaa... üks põnev vahejuhtum oli veel:P Nimelt said Martha ja Martina Tai politseilt trahvi lubadeta sõitmise eest... Miski reid oli ning meid peeti kinni ja küsiti lube. Mul olid load olemas, kuid Pata ja Mann on loodrid ning pole viitsinud lube ära teha... Aga süsteem seal maal on suht haige... trahv oli 300 bahti (see on siis kuskil 120.-) ning trahvikviitungile kirjutati lihtsalt suvalt meie eesnimed (isegi dokumente ei küsitud:P) ning siis öeldi veel, et thanks, nüüd võite täna rahus edasi ringi sõita:)

Asjad pakitud otsustasime liikuda edasi... väljavalituks osutus Koh Samui saar... sinna jõudmiseks otsustasime võtta ette pika sõidu Surat Thani linna... bussisõit kestis 6 pikka tundi, kuid vaade bussiaknast oli vägev... 200 krooni eest saime megakihvti ekskursiooni :P Surat Thani jõudes läks asi taas kord huvitavaks... ... aga sellest juba teine kord, sest ma hakkan nälga surema ja jalg tatsub ka tulevase peo lootuses...

Oeh... Me eestlased oleme selle kiire netiga ikka liialt ära hellitatud:)

Nagu eeldada juba kõik võite, siis alustan sellest, et kiruda siinset (Aasia) interneti kiirust. Ma ei saa kurta selle yle, et nett poleks kättesaadav, kuid tihtipeale on ta liialt aeglane ning me ei viitsi oma väärtuslikku puhkuseaega sellega jändamisele raisata:P Seetõttu, siit ka minu selle sissekande teine oluline point... sorry, et vahepeal ära kaome... kuid see tõestab vaid seda, et reis on põnev ja seiklusi palju...

Siinkohal alustan uue blogiga, et siis juba täpsemalt rääkida, kus oleme, mis teeme ja kuhu edasi:)

Kallid olete k6ik... ka need keda mina isiklikult ei tunne... juba selle pärast, et huvi tunnete:P Mul paraku jah, need teised reisukaaslased kuidagi laisad sattunud või antud olukorras muutunud:)... seega yritan siis peamiselt ise meie kõigi emotsioone edasi anda:)

Taimaa - kaunite randadega hooramaja:):P

Nu nii... tegelikult oleme nyydseks j6udnud siis Taisse... tapsemalt viibime Phuketi poolsaarel... kus on t6esti kaunid rannad:) Esimene peatuspunkt oli meil Patong beach... rand ise oli kaunis, kuid elu siin on kohati ikka paris hirmus... linnas viibib rohkem prostituute kui turiste:S ning tulenevalt low seasonist pakuvad nad ka juba end naistele:P\

Ennek6ike siis meie oomajast Patong beachil... pange see endale k6rvataha, kes kunagi plaanivad siiakanti sattuda.... Meie oomaja oli super!!!!!http://www.hostels.com/hostels/phuket/bodega/37798

T6esti lahe koht oli... asukoht super, 6hkkond vaaaaga tsill.. raske isegi tapselt selgitada... Igatahes v6tsima me nn hotelli toa, mitte dormi... suur voodi ning eraldi WC ja vannituba ning seif jne... k6ik vajalik oli olemas... ning see k6ik siis kuskil 150 eeku nagu paeva eest:)

Olime Patongi rannas 3 oopaeva... ja need kujunesid suhteliselt pidusteks... kuid see ongi selle ranna m6te vist... muudkuio party party:P Lahedaid kohti leidub ka seal, lisaks hooramajadele:P... kuid k6ige lahedam oli kolmas 6htu, kus meie hosteli loungei sattusid miski briti tyybid, kes tuli valja, et olid vaga musikaalsed noormehed... meil oli plaan teha vaid m6ned 6lled too 6htu, kuid laks teisiti... mikker ja kitarr kisti valja ning noormehed esitasid igast lahedaid lugusid:) Taiesti uskumatu seltskond igatahes,.... sest viimne kui yks oskas laulda... ja ikka vaga hasti:)

Lisaks saime siis Patongilt oma esimese paiksep6letuse ning lisaks ka sai shopatud:) Ostsime kenasid kleidikesi miski 100-200 eeku eest:) ja topikesi ja muud pisemat alla 100:) Aga jah, et sellist hinda saada tuleb sipa kaubelda.

Soogikohtadest osutusid parimateks ikka kohaliku sellised pisemad pererestoranid... yks 6htu oli ikka eriti super... miski 150 nagu ja saime ikka korraliku 3 kaigulise 6htusoogi

Vot nii siis need lookesed... hetkel oleme Kata beachil... see selline rahulikum ja ka kaunim rannakylake:P Siin laks oomajaga veel eriti hasti kuna leidsime netist miski sooduspakkumise ning saime koos hommikusoogi ja bassuga hotellis toas 1300 pahtiga oo, kolme voodiga:) see siis miski alla 200 nagu:) http://www.katapoolside.com/

Aga olge k6ik mega kallid ning arge meid unustage... isegi kui me suht laisad blogijad:)
Me igatahes nata juba igatseme Teid... kuigi , siin on lahe:) Me nyyd kohalikku rummi jooma (700-ne pudel oli kuskil 60 eeku):)... kallid teile!

L6puks siis ka Kuala Lumpur nahtud:)

Kuigi esialgu oli plaan veeta Malaisias 4 paeva, siis tanu meie ootamatule lennust maha jaamisele ning Inglismaa seiklusele saime Kuala Lumpuris veeta vaid 1 oopaeva... aga teate, pean ytleme, et rohkemaga polekski seal linnas olnud miskit peale hakata:)

16nda l6unaks j6udsime Malaisiasse. Maapiirkondi KL-ist valjaspool nagime kyll vaid bussi aknast (s6it linna kestis kuskil 45 mintsa), kuid loodus paistis ilus... vb kunagi kylastame ka Malaisiat valjaspool KL-i:)

Pealinn ise aga vaga suurt muljet ei jatnud... suurlinn nagu City ikka... vaesus ja rikkus kasikaes...

KL-is oli meil ainukene bookitud oomaja, kuhu ma siis ka yheks ooks suundusime... Paraku osutus see valik ikka suhteliselt nadiks:P Meil polnud hostelis isegi voodilinu ega tekki:P ^nneks puudus aga ka korralik kont, seega ei olnudki tekki vaja:P Yhes6naga, on Marthal nyydotsustus6igused kadunud:P sest tema meid sinna pommiauku saatis:) tegelt ajan iba... m6ne nadalaga ta 6igused taastuvad:P

Ehh, lahe oli just... istun yhe Hotelli netipunktis ning kogu hotellist l6i korraks neti valja:P Aga sellest juba hiljem, sest oleme tegelikkuses juba otsapidi Taimaal... lihtsalt yritan meie blogimise v6lga tasuda ning kirjutan esialgu KL-ist:P

Igatahes... kaisime siis 6htul ka linna kaemas, sest aras6it tagasi lennujaama hakkas juba hommikul kell 8-9... ennek6ike v6tsime siis suuna kohustusliku vaatamisvaarsuse, Petronas Towerite suunas... Need siis niinimetatud maailma k6rgeimad kaksiktornid:) Ja peab tunnistama, et v6imsad olid need kyll... eriti oosel koos valgustusega... Taaskord pean t6dema, et meie laiskus on piiritu ning pilte pole veel ylesse viitsinud laadida... m6ningaid pilte saab naha meie facebooki kontodelt, kuid yritame ka siiski need peagi kas Picassasse v6i siis kuskile mujale ylesse laadida:) Jaage ootele:P

Ja nuh, KL-is suurt muud ei teinud... yhe kahetunnise koduleidmise tripi v6tsime kyll oises KL-is ette... paris fun oli ning peab ytlema ka, et KL on paris turvaline.... sest k6ndisime koju mooda metsa v6i nn pargi aart (Malaislaste Central Parki:P) ning labi oise China towni, kuid ei miskit hirmsat ning keegi ei tylitanud. Hinnatase oli KL-is vahemalt meie jaoks suht k6rge... 6lle kesklinnas maksis kuskil 80 eeku... nata jama... kuid 6nneks viskas miski 70-ndates vanamees meile pilgu peale ja saatis meile veel yhed 6lled lauda... seega, meil laks siis 40 eeku pudel:P

Kokkuv6ttes, labis6iduks normaalne linnake, kuid pikemaks ma KL-is peatuda ei viitsiks:)

Iga halb asi on millekski hea!:)

Alustan sellega, et Meiega on k6ik k6ige paremas korras!!! Isegi kui j2ime oma Malaisia lennust maha, l2ksid asjad v2ga h2sti... esimese oo magasime me kyll kylmal lennujaama p6randan, kuid minu nutika ja kaasaegse isa tegutsemine t6i meile ootamatu ja p6neva reisi Inglismaal:) Ei tea kui paljud Teist teavad, kuid meil Marthaga on inglismaal sugulased. Minu vanaisa vend p6genes s6jaajal siia... ise on ta kyll kahjuks nyydseks juba aastakymme meie seast lahkunud, kuid meil on Inglismaal tema laste lapsed jne:) Seega, meie muretsev isa otsustas tegutseda... ning kirjutas facebooki meie sugulastele (3 neiut.. kaksikud Rebecca ja Anna ning nende 6de Amy), et Tema tytrekesed on Stanstedi lennujaamas ning alles 15ndal saavad edasi liikuda.

Seega, eile kuskil 12 saime k6ne r66msah22lselt sugulaselt, kes teatas, et nad tulevad meile j2rele ning pakuvad meile oomaja jne. Uskumatu, et meil nii lahedad sugulased siin on!!!
See p2ev nendega oli super... neil on palju pisipere siin (me oleme Londoni l2hedal yhes nn kylas) ning kogu seda suurt pere (isegi kui nad elavad eraldi majades, on nad koguaeg ninapidi koos ja kasvatavad oma lapsi k6iki nagu omi) oli lust tundma6ppida ning nendega aega veeta. Esimesest sekundist peale oli tunda, et meil on ikka sipa seda sama verd:) Ka nende perekonnanimi on Liivet, kuid jah h22ldus on sipa naljakam:P

6htul k2isime ka kohalikke bubisid kaemas... isegi yhes v22222ga omap2rases gaybubis sai k2idud. Tegime m6ned joogid ja ajasime niisama juttu (kahjuks Amy ei saanud meiega liituda:(). Ning avastasime ka meie nn kultuuride juures yhe v2ga huvitava ja naljaka kombe erinevuse! Nimelt, on nendel t2iesti 100% komme anda oma magamistuba kylalistele kasutada ning ise magavad p6randal v6i sohva???????? Isegi siis kui yhel 6el oli kolimise t6ttu vaja teise juures m6ned ood magada, siis peremees ja perenaine l2hevad sohvale ning kylaline kolib nende magamistuppa.... Meie jaoks oli see t2ielik absurd:P Magamistuba on ju meie ala, seal on meie asjad jne... meie, eestlased, pigem teema kyll kylalisel enda juures v6imaliklu meeldivaks ning otsime talle parima v6imaliku aseme, kuid pea mitte kunagi, ei anna 2ra me oma voodit! Igatahes, see oli v2ga yllatav... ning see selguski l2bi selle, et me tahtsime sohval magada, kuid nad muudkui vabandasid jne, et paremat pakkuda ei saa.. terve p2ev jaurasid, sorry sorry sorry!! Ja siis me selgitasime, miks see muretsemine meile nii harjumatu ja naljaks tundub. Igatahes, sohva oli mugav ning me magasime nagu beebid t2na oosel.... 11 magusat unetundi:)

Kokkuv6ttes, kui me 24 tundi tagasi tundsime, et miks?? kyll see reis pidi kohe niimoodi algama... siis nyyd oleme me v2ga 6nnelikud... n2gime Inglaste tava eluolu ning kohtusime niiiii lahedate sugulastega... nad t6esti on super!!! Siinkohal, t2name sydamest meie niiiii armast ja muretsevat isa, kes meid sellest 45 tunnisest lennujaamas elamisest p22stis!!! ning t2nu kellele me oma sugulased leidsime:)

Aga nyyd hakkab tagasis6it lennujaama... kuuleme ja kirjutame peagi taas! Kallid k6igile!

Ma ei ole nii rikas, et lubada endale odavaid asju:P!!!!

Tere k6ik Kallikesed!
Need, kes eile k2isid meid 2ra saatmas, teavad, kui raskelt see reis meil tegelt algas... pisaraid ja kurbust oli palju:) Kuid siiski, suured t2nud Teile k6igile, et meid saatma tulite.. Teie kallistused on meiega! (muide, ma igatsen Tann nii v2ga... kavatsen ta veel endale j2rgi tassida:))

Aga nyyd.... tahate nalja kuulda.... ME J2IME OMA LONDON Kuala Lumpuri LENNUST MAHA!!!!!:) PS! tegelt, meid lihtsalt j2eti maha:S paraku on neti aeg l6ppemas, seega kirjutame kunagi pikemalt oma seiklustest:) Hetkel elame Stanstedi lennujaamas... voodiks peldiku k6rval v2ike "v2ga mugav" p6randapind:) Seda kaunist elamust jagub veel 36 tunniks:) ja siis juba 7000 miinusega (uus pilet) KLi poole!:) aga yritame positiivsed olla! Kallistame!

Kui kellegil on m6ni s6ber Londonis, kellel auto ja viitsimist meid t2na Londonis ringi tiirutada, siis andke teada.. mul tel see, 566 77 583:) Paraku on pea 50 h yhes lennujaamas natukene igav siiski... isegi kui ase on mugav:) ja seltskond yle keskmise:P