Meie esimene tookoht - suurep2rane!!!

Nu nii... teen siinkohal enne toole asumist kiire kokkuv6tte toimunust...
Me k6ik nyyd kenasti taas tookad maailmakodanikud:) Tootame ja elame Nitmiluk rahvuspargis Northen Territoryl.. t6eline outback... kuid 6nneks ei ole siiski k2ed mullas vaid pigem suht puhas ning h2stimakstud tookoht:) See rahvuspark asub Katherine linnast 28 km kaugusel... pisikesed k2ngurud ehk wallabies hyppavad igal pool ringi, taevas on alati 100% selge, oositi kaetud miljonite eredate t2htedega.. ka koledad ja suured nahkhiired on meie siinseteks kaaslasteks:)
Yhes6naga on tega sellise pargiga, kus sa saad campida ja lebotada ning vahepeal kas matkale minna, paadituuri teha v6i hoopis helikopteriga gorgeid yle tsekata... Siin asub 13 gorge ehk otset6lkes m2ekuru:P Nendest 3 saab uudistama minna m6netunnise paadituuriga, kui rohkem n2ha tahad siis pead kas matkama minema v6i helikopteri tuuri v6tma. Me ise elame ka hetkel nn klientidele m6eldud k2mpa tsoonis, yhes pimedas kuudis:P Aga nuh, lahe siiski... esmasp2evast kolime tootajate territooriumile 4-sesse maja moodi asja:P Aaa ja, meid nyyd neli:) Meiega on liitunud veel yks eesti neiu Elen:) V2ga lahe tsikk:P;) tutvusime temaga Darwinis ning siis r22kisime ka temale sellest kohast ja yks koht oli ka veel yle ja siin me siis nyyd oleme:) neljakesi!!!
Mina tootan Nitmiluk Toursi keskuses reservationis ehk et minu kaudu saab bookida nii tuure kui ka oobimispaiku:) Arvasin kyll, et teen austraalias miskit lihtsat ja kerget, kuid kuigi see too on suht raske, palju vaja m6elda ja keerulisi detaile meeles pidada, siis mulle siiski meeldib... tunnen territooriumil pea k6iki inimesi, sest nad ju bookivad oma asemed l2bi minu jne, saan palju keelt praktiseerida ja naeratada:)
Martha ja Kristina tootavad m6lemad Nitmiluk cateringi all... nende too on natukene vaheldusrikkam, sest nad on iga p2ev erineval objektil... kas siis pooli 22res cafes v6i peamaja bistroos v6i hoopis kruisi peal 6htu v6i hommikusooki pakkumas... ja t2na n2iteks korraldavad nad pulma:) Seega, oleme k6ik 6nnelikud ja rahulolevad... palk on hea, ymbrus on imeline (t6eline outback), too on m6nus... mida veel tahta!!! Plaanime olla siin kuskil 3 kuud, vb isegi rohkem... et oma rahavarusid t2iendada ja m6ned ootamatust Malaisia lennust maha j22misest tekkinud v6lad tasuda:P ning siis vast korra tagasi Darwinisse, m6ned asjad j2id n2gemata, ning sealt siis korraks Aasiasse ning siis juba loodetavasti Liska juurde:P Perthi:)
Kallistame k6iki k6vasti... isegi kui elu siin on m6nus, ei t2henda see et me Teid k6iki ei igatseks:)

Palju r22kimata lugusid, kuid endiselt ei ole aega:P

Tere K6ik Kallid Kodumaalased:)
Me nyyd tegelt juba n2dal aega olnud Austraalias, kuid kuna pole korralikku wifi yhendus meie l2pakale leidnud, siis ei ole saanud v6imalust, et taas piltidega illustreeritud blogisid postidada:(
Igatahes, oleme Teile v6lgu veel kogu Vietnami lookese ning luban, et yks hetk teen tagant j2rele ka selle riigi kohta sissekande 2ra (ilma piltideta ei taha lihtsalt teha:()

Nyyd ma jah aga juba Austraalias, t2psemalt Darwinis viibinud 6 p2eva... Ja meile meeldib, V2ga!!! Meil oli siin bookitud hostel n2dalaks ajaks.. v2ga tsill backpackerite pelgupaik:) Yhes6naga, oleme tegelenud siiani paberimajanduse ja muude asjade korda ajamisega... tellisime endale tax nr 2ra (seda siis vaja sellesk, et Ozis ametlikult palka saada, kuid need nr saabuvad alles miski aja p2rast), tegime kohalikud tel nr endile (minu tel nr on 0406283252, Marthal l6pp 51 ja Krissul l6pp 54... muidu on nr samad:P, mis te aga ette peate valima, et meile helistada, seda ma ei tea:(), tegime pangakontod (kaardid saabuvad vast m6ne p2eva p2rast), k2isime endile visa templeid passi v6tmas (enam lennujaamas visa templit ei panda, vaid arrival tempel, kuid m6nes kohas nad siiski tahavad seda ka n2ha)...
Muidu oleme yritanud natukene ikka ka tood otsida (pean tunnistama, et kyll mitte 100% poweriga:P)... Igatahes on meie eesm2rk nii kiiresti kui v6imalik siit linnas v2lja saada (kuigi siin on v2ga lahe!) ning minna Austraalia outbacki avastama..
Hetkel ootame yhte k6ne, et teada saada, kas hakkame homme hommikul Katherine poole liikuma. Nimelt tutvusime me yhel grillpeol kahe neiuga, kes olid just tulnud nn ome siiamaani austraalia tripi k6ige m6nusalat tookuhalt. Nad tootasid yhe kruiisi laeva peal teenindajatena... selline laev, mis tripib yhes rahvuspargis kaljude ja koskede vahel:) Nad n2itasid meile pilte ning uskumatu... see oli nagu unen2os v6i muinasjutus, lihtsalt vapustav!!! Nii me siis v6tsime neilt miski bossuma t2di tel nr ning oleme nyyd kaks p2eva helistanud. T2dike muudkui seletab, et tal kiire aga nuh, et v2ga tore et tulla tahate jne, kuid l6plikku miskit ei ytle. Igatahes j2i meil t2na hommikul kokkulepe, et helistab meile pealel6unat ning annab teada kui palju ja mis kohad tal pakkuda on:) Hoidke siis meile poialt (teil ka ju kasu sees... n2ete p2rast ilusaid pilte meie blogist:P)!!! Me ytlesime igatahes t2dikesele, et tahame linnast 2ra loodusesse ning v6tame k6ik vastu, mis tal pakkuda on. Marthaga on mega kerge, tal nii pikka teenindamiskogemus, seega arvan et ta saab kohe laeva peale teenindajaks toole.. Mina ja Krissu igatahes vaatame, mis veel pakutakse ning v6ibolla peame alguses muid toid tegema kuni laeval kohti vabaneb:)
Yleyldiselt on austraaliased yhe naljakad inimolevused... nad on tuulepead, sipa laisad, alkoholilembelised, kuid samad mega heasydamlikud ja armsad inimesed:) Igatahes kui nendega miskit ajada, siis lihtsalt tuleb pinda k2ia... 100 korda helistada kuni vastuse saab jne:)
Ma nyyd t2naseks l6petan (siin net mega kallis:()! Igatahes, oleme k6ik elus ja r66msad... aga natukene v2sinud pidutsemisest ning linnamelust... tahaks loodusesse ning tahaks tood teha!!!
Olge k6ik kallid ning kriban peagi, et Teile teada anda, kas elame juba puu all v6i saime kuskilt tood!:P

Nagu eelmise sissekande lõpus sai mainitud, siis liikusime me edasi Phuket Townist bussiga üle mägede Surat Thani, kust pidime minema praami peale, et õhtuks Koh Samui saarele jõuda. Paraku hakkasime me aga liialt hilja liikuma ning seetõttu jäime me Surat Thanist väljuvale praamile natukene hiljaks ning olime sunnitud veetma ühe öö selles imelikus ja koledas:P linnakeses, kus turiste väga ei viibinud:)

Kuid, te ju teate meid... selle asemel, et rahulikult end oma odavas hotellis välja puhata, otsustasime me siiski ka selles linnakeses väikese jalutuskäigu teha. Esmalt sattusime ühte kohalikku kohta sööma, kus proua manager oli nii sillas, et turistid tema bubi külastasid, et lasi meil valida muusikat ning meid teenindati häiriva hoolitsuse ja tähelepanuga.. kuid samas oli omamoodi lahe;) Nagu ikka päris tädike ka meie käesti igast infi meie päritolu kohta jne... ning iga hetkega hakkas Chang (ka kohalik õlu) aina paremini libisema..

Kui kõht täis ja mõned õlled sees hakkasime linnas edasi vaatama (kõrvalt bubist kostus lahedat live mussi:)) Kui me tänavale jõudsime tabas meid üllatus... keset linna jalutas üks nummi vandu:) Lõbusas meeleolus Krissu otsustas, et tema tahab tingimata londistega lähemalt tutvuda ja nii me siis söötsime talle banaane (mida peremehelt osta sai) ning Martha ja Krissu ronisid sümboolse summa eest sellele suurele elukale ka selga:) Siinkohal pean tunnistama, et olen enda juures juba selle lühikese tripi jooksul avastanud, et kardan loomi:( Võin neid vaadata ja parimal juhul kiire pai teha, kuid pigem hoian eemale... Igatahes, oli väga lahe keset linnatänavat londistega tutvust teha:)

Nagu ennem mainisin, siis oli meil plaani too õhtu varakult põhku pugeda, sest praam Koh Samuile pidi väljuma kuskil 7 paiku hommikul.. Meie ootamatult tekkinud peotuju sundis meid aga hoopis ühte live muusika pubisse sisenema:) See oli uskumatult omapärane, kuid samas väga lahe õhtu... sest tegu oli 100% kohaliku rahvaga.. seega olime me terve õhtu kohalikele vaatamisväärsuseks nagu see suur elevant meie jaoks seal tänaval... nad pildistasid meid nagu oleks loomaajas:) Aga muss oli hea ning tantsida sai palju:) Isegi kellegi sünnipäevatordist anti ampsu:P (hmm... Krissu m2letab seda enam m88da n2gu laiali aetuna :P) Koju jõudsime pea hommikul, seega oli tükk tegu, et end kell 7 maast lahti saada:(... aga saime hakkama;)

Praamile mineku süsteem on seal maal (vähemalt selles linnas) ikka väga segaseks aetud... kõigepealt tuli välja, et praam ei väljugi üldse linnas asuvast sadamast, vaid me peame tuk-tukiga hoopis kuskile külla liikuma.. seal ostsime piletid Koh Samuile ning jäime praami ootama... mida aga ei tulnudki:) Tuli hoopis buss, mis sõitis sellest teisest sadamast (kus me piletid ostsime) veel miski 45 mintsa kolmandasse sadamasse. kus siis meid lõpuks see kauaoodatud praamike ootas. Kui me kohale jõudsime oli praami tekk juba erinevate maade packeritest ülerahvastatud, kuid otsutasime Marthaga siiski end tekile ära mahutada, et seda meresõitu rohkem nautida:) Vees möllasid roosad delfiinid:)... see oli väga lahe (pilte kahjuks ei saanud neist:() Kahjuks rikkus laevasõidu nautimise ära see, et ilm oli see päev KÕRVETAV...

Lõpuks ometi jõudsime kauaoodatud Koh Samui saarele... kuid võin juba etterutates ära mainida, et see aeg sellel saarel on olnud vaieldamatult siiani meie reisi eredaim ning lahedaim mälestus:)

Taksojuhi suunamisel võtsime endale 2 ööks toa ühes mereäärses nn Hotellis... Mõtlesime, et kuna oleme enamus ööbimised väga odavad endile valinud, siis seekord lubame endale natukene rohkem luksust ning võtsime hotelli, kus nägu oli kuskil 300 öö:( Esimene asi, mis Kristiina tuppa sisenedes leidis oli kasutatud kondoomi pakk voodi all:P vöäk.... Ühesõnaga, oli tegu täiesti ülehinnatud hotelli nässakaga... polnud bassut, ega rannas lamamise toole, tuba oli must ning hommikusöögiks oli "üks hernetera". Kuna me oleme kanged mutid, siis ei kavatsenud me seda asja nii jätta... otsustasime ühe öö selles luksus-urkas veeta ning hommikul ärgates endale uue koha leida.. Esimese õhtu veetsime õhtusöögil käies (kinnitame, et Tai köök väärib oma levinud kiidusõnu) ning rannaliival kolmekesi "piknikku" pidades ning hiljem läksime ühte Reggae baari, mille flaieri päeval saime, jalga keerutama... See oli super lahe koht... mega suur ning õnneks oli ka ruumi palju, et rahus hullumoodi tantsu vihtuda:) Pärat seda kui liveband oli Reggaetamise lõpetanud suundusime edasi kaasaegse popmuusika järgi kaloreid põletama.. Ka see oli väga lahe ja suur vabasõhus asuv nn club... kus enamus higistajatest olid õnneks turistid:) Koju jõudsime kõik kolm erineval ajal:P Krissu väsis varakult (sest Krissu põdes eelmise õhtu tagaj2rgi ja lubas endale kaine p2eva - voh sulle luksust:P)... me Marthaga läksime lihtsalt tülli:P... ärge muretsega, vaid väike pidune tögamine... hommikuks oli juba asi klaar;)

Hommikul tegutsesime kokkulepitud plaani järgi ning läksime uut pesa endile otsima:) Ja leidsimegi just selle mida vajasime... mega armas tuba rõduga, bassu olema, palju rahvast, asukoht parem, samuti kohe mere ranna ääres ning isegi lamamistoolid olid olemas:) ja seda kõike vaid 200.- per face:) Oehh, iga kell läheks sinna tagasi...

Kui olime endid uues kohas sisse seadnud, siis otsustasime valge inimese kombel end oma puhkut ühe päeva nautida ning natukene ka endale lubada...

Esmalt läksime jettidega sõitma... Olime seda kaua teha tahtnud, kuid polnud raatsinud.. Selles rannas oli aga jettide rendihinnad pea poole odavamad kui Patongil ja Katal:) 25 mintsa, mis oli täiesti piisav (käed lihtsalt väsisid ära), maksis kuskil 200.-

Võtsime siis 3 jetti ning läksime rallima... kütsime ikka korralikult, väga võimas tunne oli.. Sattuime nii hoogu, et avastasime endid aegajalt rannast juba väga kaugel:P, kuid tegelt ei tohtinud aga kaugemale kui 400 m minna:P Ühesõnaga, oli see tõeti lahe... kohe kui võimalus tekib läheme uuesti rallima:)

Edasi tegelesime niisama rannas passimie ja kokteilide maitsmisega:) Nautisime elu!!!

Nagu ikka igas korralikus kuurortrannas tegutsesid ka Koh Samuil tüütud müügimehed, kes pakkusid igast rohkem- ja vähemvajalikku nodi.. Näiteks sai pärdikuga pilti teha ning selle võimaluse taaskord Krissu ka ära kasutas... mina nagu ikka, hoidsin distantsi ning olin fotograafiks:) Aga, pärdik oli armas küll:)

Lisaks ostime endale rannast kohalikelt müüjatelt nn sõbrapaelad... tähistamaks seda igaveseks meeldejäävat seiklust kolmekesi:) Nüüdsek on meie käed juba täienenud... üleüldse tunnetame iga päevaga, kuidas me muutume/areneme... nii seespidiselt kui ka väliselt... Näiteks on meil esimene eesmärk, kui Ozis jalad alla saame, endile tatokad teha... alustades ühega, kuid plaanis on mõned märgid oma kehale lisada:)

Nagu kogu see päev Koh Samuil, osutus ka antud õhtu üheks meeldejäävamaks:) Alguses veedsime meeldivalt aega oma kaunil rõdul ning sättisime ja "tegime sooja":P Meie hostel/hotel oli ka selles mõttes kogu ala parim, et põhiline rannapidu antud beachil toimuski meie kodu rannal.. sinna me siis oma sammud öö saabudes seadsimegi...

Rannas oli väga palju pidulisi... Kogu baari kujundus oli lahe ja armas... selliste lamatsite peal olid padjad ning väike laua moodi asjandus.. sai ka vesipiipu teha, kuid me koonerid siiski ei raatsinud seda kulutust teha:P Limpsisime mõnda aega seal baaris kokteile ja nautisime mõnusat öist rannapidu..

Nagu edevatele plikadele kohane tegime ka kogu õhtust korraliku photooshoodi:P

Edasi peale rannapidu suundusime juba koduseks saanud tantsupõrandale... ja ohh, oli see vast maraton... Kell neli pandi too klubi kinni, kuid ka siis ei andnud jalad rahu... meil oli vist too öö nn õnnelike lallude (ing. happy feet:P) tõbi kallal:P Igatahes... oli see õhtu super lahe... ning kuna Koh Samuilt lahkumiseni oli jäänud peale pidu liialt vähe aega, siis otsustasime selle öö magamistegevuse üldse vahele jätta:)

Siinkohal vajame Teie abi kallid kaasmaalased!:) Tutvusime too õhtu klubis ühe musta meheraasukesega, kess väiti end olevat miski kuulsa Euroopa jalgpalliklubi mängija??? Paraku olime me natukene napsused, ega mäleta täpselt mis klubiga tegu oli... esimene liiga igatahes vist... ning nimeks miski Mustaf, Mustafa, Gustav:P jne... Igatahes, kui keegi teist on suur jalgpalli sõber, siis andke teada kellega tegu oli... lihtsalt põnev oleks teada, kas mees ajas jama või tõepoolest pidutsesime me koos maailmakuulse jalgpalluriga:P???

Hommiku kätte jõudes... pakkisime raske ning kurva südamega oma kompsud ning hakkasime siiski lahkumise variante uurima... Aa jaa, veel tol hommikul ei olnud meil õrna aimu kuidas me järgmise päeva kella 12-ks Bangkoki kavatseme jõuda:) Teadsime, et see retk on kuskil kuni 20 h pikk... Õnneks oli meie hostelis üks tore putkake koos armsa ja abivalmis naisega ning see tädi kogu asja meile orgunniski... ehk siis taksoga kuskile bussijaama ning sealt juba bussiga praamile ja mandrilt edasi Bangkoki:) Aga jah, olime ikka väga kurvad, et lahkuma pidime... oleks veel mõned päevad tahtnud saarel veeta.. Full Moon Partyle minna ja niisama elu nautida:)

Kella 3-st tuli meile takso hotelli järgi ning hakkas meie 16 h retk Bangkoki poole... Siiski peab tunnistama, et buss oli mugav ning kuna olime väga väsinud, siis uinusime kergelt ning magasime suht kogu sõidu.

Praami peal tegime taas väikse poosetamise, et ikka meie kaunid näolapid igas paigas jäädvustada:P
Bussisõidu jooksul oli veel üks naljakas vaheetapp... nimelt, kuna olime nii unised, siis jäime kohe magama kui praam mandrile jõudis... arvasime, et nuh kell palju, õues pime ehk et öö käes... Saime natukene maad sõita kui siis äkki buss peatus ja kõik läksid välja... giid rääkis vaid tai keelt, seega ei saanud me muhvigi aru, mis toimub... aga nuh, läksime siis ikka ka välja... Ning ennenäe imet... bussireis sisaldas ka korralikku õhtusööki:) See osutus ka kõige vürtsikamaks ja tõelisemaks tai söömaajaks meie reisu jooksul... suu oli leekides... Igatahes, oli see päris lahe... süüa sellises tõelises kohalike sööklas koos kohalike vanapapide/mammidega:)
Öö bussis möödus kiirelt ning lõpuks jõudimegi kenasti Bangkoki lennujaama ning jäime oma Vietnami lendu ootama:)

Aga Vietnami seiklused juba meie järgmises sissekandes:) Jääge kuuldele!

Rahulikum osa meie reisust - Kata ja Rawai (endiselt Phuketi poolsaarel Taimaal)

Nu nii... seekord yritan siis juba meie blogi ka mõningate piltidega illustreerida:)

Kata beatchil, nagu ennist juba mainisin, veetsime 2 ööd ühes väga armsas hotellis... Meie ainukene nn Hotell kui selline... super luks elamine oli seal, kuid otseselt erilisi muljeid Kata areast vb isegi ei ole:P

Esimene õhtu jalutasime lihtsalt rannas natukene. Vöäk, kui vastik on kui väikesed krabikesed mööda liiva jooksevad, samal ajal kui sa rannas jalutad:) Kui üldiselt, olime Katale jõudes Patong beachil toimunust väsinud ning nautisime rahulikku õhtut pigem oma luksuslikus hotelli toas:) Kata iseeneset on väike ja vaikne... pole Tai lõbunaisi mööda randu hooramas ning pole seda tohutut lollide turistide melu... pigem selliste vb vanakeste või rahuotsijate paik! Aga meile oli see too hetk parim, mis saime unitada... sest pehmes voodis lihtslat lesides me Patongil väga aega veeta ei saanud:P

Niisiis, esimene päev oli jalutus rannal ja arma hotellituba, kus mõnusalt end välja puhata:)

Too öö kujunes kyll minu jaoks siiski sipa tramaatiliseks.. eheheee... nimelt, hakkas kuskil vastu hommikut mega äikse torm. Martha ja Krissu kuulsid seda vist suht kohe, kuid minu uni oli magusam... ning seeda ärkasin ma märkimisväärne aeg peale tormi algamist kõvema paugu peale ülese.. olles totaalses paanikas, et kõrval asuvat maja pommitati ning miski jubedus on õues toimumas... veel mitu head päeva naersid tytrikud mu üle... et kuidas ma üles ärkasin ja paaniliselt hüüdin... tüdrukud, ärgake üles.. kõrval maja varises kokku:P

Aga see selleks... igatahe, teisel päeval käisime taaskord niisama rannas ning möllasime lainetes... väga ujuda seal ei saanud, sest lained olid tõeliselt suured... kuid niisama hullata sai küll:P

Õhtul otsustas Krissu koju jääda ning me Marthaga välja minna... tahtsime ära käia rannaäärsel Reggae baaris, mida meie hoste Patongis soovitas... See oli lahe.. Tantsisime rannaliival ja jõime Tigerit (mega hea kohalik õlts)... Hiljem käisime veel kohalikus kuumimas live muusika kohas... õhtu oli lahe...

Parim oli aga see, et justnimelt seal Reggae baaris me kohtasime esimest eestlast:) Ajasime Marthaga niisama juttu ja äkki keegi, kes istus mu seljataga täpselt, küsis, et ku me pärit oleme:) Tervitused siinkohal Tanelile:P

Ja siis.. Katalt edasi põrutasime hommikul Rawai piirkonda... Tänud siinkohal Trinsule, kes meid Yanui 2 resorti juhatas:) Sealne aeg oli väga mõnus... oma korter terassi, kahe magamistoaga, köögi ja bassuga:) Ühesõnaga, väga mõnusad 3 päeva!

Parim ekstreemne elamus, mis meil Rawait meenutab, oli päev rolleritel... Ma ei oka sõnadesse panna Aasia rollu liiklust... kes käinud, see teab... Võin ette öelda et see on Vietnamis veel HIRMSAM... Igatahes... isegi kui hirm oli suur ning keegi meist kolmest ei olnud varem väga rolluga ralllinud /Krissu võtab blogimise üle nüüd, sest Mann on natukene ajast maas ja hakkab sättima/ (hmm... Krissu ei olnud KUNAGI sõitnud), siis otsustasime kolm tubli ratsut endalegi hankida:) Et ikka keskkonda sulanduda:P

Nii me siis läksime... otsima suurt Buddhat.. mäe otsast:P korra eksisime ka teega ja sõitsime ühte väga järsku mäkke... selle kalle oli ca 60-70 kraadi... alla sealt tulla oli VÄGA-VÄGA hirmus... lõpuks leidsime ka õige koha üles.. Kogu kupatus oli alles ehitusjärgus, kuid vaade mäe tipust oli hinge mattev... suure üllatusena oli leida Buddha jalamailt Eesti sini-must-valget lippu...

..mäest alla sõites avastasime metsa vahelt ei kedagi muud kui elevante! ostsime kupatuse banaane ja andsime vandile süüa... vandu oli hästi lahe - ta põhimõtteliselt liputas saba ja küsis banaani :P hästi armas oli...

...igatahes peale seda kiirustasime korra poodi, et oleks mugav kaup koju viia ja loobusime oma ustavatest ratsudest :((( igatahes peale seda veetsime oma viimase päeva telku ees (Tais näitas 2 kanalit, mis näitasid terve päeva ainult filme... suure saladuskatte all ütlen, et tegelt veetsime Rawail päris palju aega telku ees :()

Aa jaa... üks põnev vahejuhtum oli veel:P Nimelt said Martha ja Martina Tai politseilt trahvi lubadeta sõitmise eest... Miski reid oli ning meid peeti kinni ja küsiti lube. Mul olid load olemas, kuid Pata ja Mann on loodrid ning pole viitsinud lube ära teha... Aga süsteem seal maal on suht haige... trahv oli 300 bahti (see on siis kuskil 120.-) ning trahvikviitungile kirjutati lihtsalt suvalt meie eesnimed (isegi dokumente ei küsitud:P) ning siis öeldi veel, et thanks, nüüd võite täna rahus edasi ringi sõita:)

Asjad pakitud otsustasime liikuda edasi... väljavalituks osutus Koh Samui saar... sinna jõudmiseks otsustasime võtta ette pika sõidu Surat Thani linna... bussisõit kestis 6 pikka tundi, kuid vaade bussiaknast oli vägev... 200 krooni eest saime megakihvti ekskursiooni :P Surat Thani jõudes läks asi taas kord huvitavaks... ... aga sellest juba teine kord, sest ma hakkan nälga surema ja jalg tatsub ka tulevase peo lootuses...

Oeh... Me eestlased oleme selle kiire netiga ikka liialt ära hellitatud:)

Nagu eeldada juba kõik võite, siis alustan sellest, et kiruda siinset (Aasia) interneti kiirust. Ma ei saa kurta selle yle, et nett poleks kättesaadav, kuid tihtipeale on ta liialt aeglane ning me ei viitsi oma väärtuslikku puhkuseaega sellega jändamisele raisata:P Seetõttu, siit ka minu selle sissekande teine oluline point... sorry, et vahepeal ära kaome... kuid see tõestab vaid seda, et reis on põnev ja seiklusi palju...

Siinkohal alustan uue blogiga, et siis juba täpsemalt rääkida, kus oleme, mis teeme ja kuhu edasi:)

Kallid olete k6ik... ka need keda mina isiklikult ei tunne... juba selle pärast, et huvi tunnete:P Mul paraku jah, need teised reisukaaslased kuidagi laisad sattunud või antud olukorras muutunud:)... seega yritan siis peamiselt ise meie kõigi emotsioone edasi anda:)