Nagu eelmise sissekande lõpus sai mainitud, siis liikusime me edasi Phuket Townist bussiga üle mägede Surat Thani, kust pidime minema praami peale, et õhtuks Koh Samui saarele jõuda. Paraku hakkasime me aga liialt hilja liikuma ning seetõttu jäime me Surat Thanist väljuvale praamile natukene hiljaks ning olime sunnitud veetma ühe öö selles imelikus ja koledas:P linnakeses, kus turiste väga ei viibinud:)

Kuid, te ju teate meid... selle asemel, et rahulikult end oma odavas hotellis välja puhata, otsustasime me siiski ka selles linnakeses väikese jalutuskäigu teha. Esmalt sattusime ühte kohalikku kohta sööma, kus proua manager oli nii sillas, et turistid tema bubi külastasid, et lasi meil valida muusikat ning meid teenindati häiriva hoolitsuse ja tähelepanuga.. kuid samas oli omamoodi lahe;) Nagu ikka päris tädike ka meie käesti igast infi meie päritolu kohta jne... ning iga hetkega hakkas Chang (ka kohalik õlu) aina paremini libisema..

Kui kõht täis ja mõned õlled sees hakkasime linnas edasi vaatama (kõrvalt bubist kostus lahedat live mussi:)) Kui me tänavale jõudsime tabas meid üllatus... keset linna jalutas üks nummi vandu:) Lõbusas meeleolus Krissu otsustas, et tema tahab tingimata londistega lähemalt tutvuda ja nii me siis söötsime talle banaane (mida peremehelt osta sai) ning Martha ja Krissu ronisid sümboolse summa eest sellele suurele elukale ka selga:) Siinkohal pean tunnistama, et olen enda juures juba selle lühikese tripi jooksul avastanud, et kardan loomi:( Võin neid vaadata ja parimal juhul kiire pai teha, kuid pigem hoian eemale... Igatahes, oli väga lahe keset linnatänavat londistega tutvust teha:)

Nagu ennem mainisin, siis oli meil plaani too õhtu varakult põhku pugeda, sest praam Koh Samuile pidi väljuma kuskil 7 paiku hommikul.. Meie ootamatult tekkinud peotuju sundis meid aga hoopis ühte live muusika pubisse sisenema:) See oli uskumatult omapärane, kuid samas väga lahe õhtu... sest tegu oli 100% kohaliku rahvaga.. seega olime me terve õhtu kohalikele vaatamisväärsuseks nagu see suur elevant meie jaoks seal tänaval... nad pildistasid meid nagu oleks loomaajas:) Aga muss oli hea ning tantsida sai palju:) Isegi kellegi sünnipäevatordist anti ampsu:P (hmm... Krissu m2letab seda enam m88da n2gu laiali aetuna :P) Koju jõudsime pea hommikul, seega oli tükk tegu, et end kell 7 maast lahti saada:(... aga saime hakkama;)

Praamile mineku süsteem on seal maal (vähemalt selles linnas) ikka väga segaseks aetud... kõigepealt tuli välja, et praam ei väljugi üldse linnas asuvast sadamast, vaid me peame tuk-tukiga hoopis kuskile külla liikuma.. seal ostsime piletid Koh Samuile ning jäime praami ootama... mida aga ei tulnudki:) Tuli hoopis buss, mis sõitis sellest teisest sadamast (kus me piletid ostsime) veel miski 45 mintsa kolmandasse sadamasse. kus siis meid lõpuks see kauaoodatud praamike ootas. Kui me kohale jõudsime oli praami tekk juba erinevate maade packeritest ülerahvastatud, kuid otsutasime Marthaga siiski end tekile ära mahutada, et seda meresõitu rohkem nautida:) Vees möllasid roosad delfiinid:)... see oli väga lahe (pilte kahjuks ei saanud neist:() Kahjuks rikkus laevasõidu nautimise ära see, et ilm oli see päev KÕRVETAV...

Lõpuks ometi jõudsime kauaoodatud Koh Samui saarele... kuid võin juba etterutates ära mainida, et see aeg sellel saarel on olnud vaieldamatult siiani meie reisi eredaim ning lahedaim mälestus:)

Taksojuhi suunamisel võtsime endale 2 ööks toa ühes mereäärses nn Hotellis... Mõtlesime, et kuna oleme enamus ööbimised väga odavad endile valinud, siis seekord lubame endale natukene rohkem luksust ning võtsime hotelli, kus nägu oli kuskil 300 öö:( Esimene asi, mis Kristiina tuppa sisenedes leidis oli kasutatud kondoomi pakk voodi all:P vöäk.... Ühesõnaga, oli tegu täiesti ülehinnatud hotelli nässakaga... polnud bassut, ega rannas lamamise toole, tuba oli must ning hommikusöögiks oli "üks hernetera". Kuna me oleme kanged mutid, siis ei kavatsenud me seda asja nii jätta... otsustasime ühe öö selles luksus-urkas veeta ning hommikul ärgates endale uue koha leida.. Esimese õhtu veetsime õhtusöögil käies (kinnitame, et Tai köök väärib oma levinud kiidusõnu) ning rannaliival kolmekesi "piknikku" pidades ning hiljem läksime ühte Reggae baari, mille flaieri päeval saime, jalga keerutama... See oli super lahe koht... mega suur ning õnneks oli ka ruumi palju, et rahus hullumoodi tantsu vihtuda:) Pärat seda kui liveband oli Reggaetamise lõpetanud suundusime edasi kaasaegse popmuusika järgi kaloreid põletama.. Ka see oli väga lahe ja suur vabasõhus asuv nn club... kus enamus higistajatest olid õnneks turistid:) Koju jõudsime kõik kolm erineval ajal:P Krissu väsis varakult (sest Krissu põdes eelmise õhtu tagaj2rgi ja lubas endale kaine p2eva - voh sulle luksust:P)... me Marthaga läksime lihtsalt tülli:P... ärge muretsega, vaid väike pidune tögamine... hommikuks oli juba asi klaar;)

Hommikul tegutsesime kokkulepitud plaani järgi ning läksime uut pesa endile otsima:) Ja leidsimegi just selle mida vajasime... mega armas tuba rõduga, bassu olema, palju rahvast, asukoht parem, samuti kohe mere ranna ääres ning isegi lamamistoolid olid olemas:) ja seda kõike vaid 200.- per face:) Oehh, iga kell läheks sinna tagasi...

Kui olime endid uues kohas sisse seadnud, siis otsustasime valge inimese kombel end oma puhkut ühe päeva nautida ning natukene ka endale lubada...

Esmalt läksime jettidega sõitma... Olime seda kaua teha tahtnud, kuid polnud raatsinud.. Selles rannas oli aga jettide rendihinnad pea poole odavamad kui Patongil ja Katal:) 25 mintsa, mis oli täiesti piisav (käed lihtsalt väsisid ära), maksis kuskil 200.-

Võtsime siis 3 jetti ning läksime rallima... kütsime ikka korralikult, väga võimas tunne oli.. Sattuime nii hoogu, et avastasime endid aegajalt rannast juba väga kaugel:P, kuid tegelt ei tohtinud aga kaugemale kui 400 m minna:P Ühesõnaga, oli see tõeti lahe... kohe kui võimalus tekib läheme uuesti rallima:)

Edasi tegelesime niisama rannas passimie ja kokteilide maitsmisega:) Nautisime elu!!!

Nagu ikka igas korralikus kuurortrannas tegutsesid ka Koh Samuil tüütud müügimehed, kes pakkusid igast rohkem- ja vähemvajalikku nodi.. Näiteks sai pärdikuga pilti teha ning selle võimaluse taaskord Krissu ka ära kasutas... mina nagu ikka, hoidsin distantsi ning olin fotograafiks:) Aga, pärdik oli armas küll:)

Lisaks ostime endale rannast kohalikelt müüjatelt nn sõbrapaelad... tähistamaks seda igaveseks meeldejäävat seiklust kolmekesi:) Nüüdsek on meie käed juba täienenud... üleüldse tunnetame iga päevaga, kuidas me muutume/areneme... nii seespidiselt kui ka väliselt... Näiteks on meil esimene eesmärk, kui Ozis jalad alla saame, endile tatokad teha... alustades ühega, kuid plaanis on mõned märgid oma kehale lisada:)

Nagu kogu see päev Koh Samuil, osutus ka antud õhtu üheks meeldejäävamaks:) Alguses veedsime meeldivalt aega oma kaunil rõdul ning sättisime ja "tegime sooja":P Meie hostel/hotel oli ka selles mõttes kogu ala parim, et põhiline rannapidu antud beachil toimuski meie kodu rannal.. sinna me siis oma sammud öö saabudes seadsimegi...

Rannas oli väga palju pidulisi... Kogu baari kujundus oli lahe ja armas... selliste lamatsite peal olid padjad ning väike laua moodi asjandus.. sai ka vesipiipu teha, kuid me koonerid siiski ei raatsinud seda kulutust teha:P Limpsisime mõnda aega seal baaris kokteile ja nautisime mõnusat öist rannapidu..

Nagu edevatele plikadele kohane tegime ka kogu õhtust korraliku photooshoodi:P

Edasi peale rannapidu suundusime juba koduseks saanud tantsupõrandale... ja ohh, oli see vast maraton... Kell neli pandi too klubi kinni, kuid ka siis ei andnud jalad rahu... meil oli vist too öö nn õnnelike lallude (ing. happy feet:P) tõbi kallal:P Igatahes... oli see õhtu super lahe... ning kuna Koh Samuilt lahkumiseni oli jäänud peale pidu liialt vähe aega, siis otsustasime selle öö magamistegevuse üldse vahele jätta:)

Siinkohal vajame Teie abi kallid kaasmaalased!:) Tutvusime too õhtu klubis ühe musta meheraasukesega, kess väiti end olevat miski kuulsa Euroopa jalgpalliklubi mängija??? Paraku olime me natukene napsused, ega mäleta täpselt mis klubiga tegu oli... esimene liiga igatahes vist... ning nimeks miski Mustaf, Mustafa, Gustav:P jne... Igatahes, kui keegi teist on suur jalgpalli sõber, siis andke teada kellega tegu oli... lihtsalt põnev oleks teada, kas mees ajas jama või tõepoolest pidutsesime me koos maailmakuulse jalgpalluriga:P???

Hommiku kätte jõudes... pakkisime raske ning kurva südamega oma kompsud ning hakkasime siiski lahkumise variante uurima... Aa jaa, veel tol hommikul ei olnud meil õrna aimu kuidas me järgmise päeva kella 12-ks Bangkoki kavatseme jõuda:) Teadsime, et see retk on kuskil kuni 20 h pikk... Õnneks oli meie hostelis üks tore putkake koos armsa ja abivalmis naisega ning see tädi kogu asja meile orgunniski... ehk siis taksoga kuskile bussijaama ning sealt juba bussiga praamile ja mandrilt edasi Bangkoki:) Aga jah, olime ikka väga kurvad, et lahkuma pidime... oleks veel mõned päevad tahtnud saarel veeta.. Full Moon Partyle minna ja niisama elu nautida:)

Kella 3-st tuli meile takso hotelli järgi ning hakkas meie 16 h retk Bangkoki poole... Siiski peab tunnistama, et buss oli mugav ning kuna olime väga väsinud, siis uinusime kergelt ning magasime suht kogu sõidu.

Praami peal tegime taas väikse poosetamise, et ikka meie kaunid näolapid igas paigas jäädvustada:P
Bussisõidu jooksul oli veel üks naljakas vaheetapp... nimelt, kuna olime nii unised, siis jäime kohe magama kui praam mandrile jõudis... arvasime, et nuh kell palju, õues pime ehk et öö käes... Saime natukene maad sõita kui siis äkki buss peatus ja kõik läksid välja... giid rääkis vaid tai keelt, seega ei saanud me muhvigi aru, mis toimub... aga nuh, läksime siis ikka ka välja... Ning ennenäe imet... bussireis sisaldas ka korralikku õhtusööki:) See osutus ka kõige vürtsikamaks ja tõelisemaks tai söömaajaks meie reisu jooksul... suu oli leekides... Igatahes, oli see päris lahe... süüa sellises tõelises kohalike sööklas koos kohalike vanapapide/mammidega:)
Öö bussis möödus kiirelt ning lõpuks jõudimegi kenasti Bangkoki lennujaama ning jäime oma Vietnami lendu ootama:)

Aga Vietnami seiklused juba meie järgmises sissekandes:) Jääge kuuldele!